MAREKI TERVISELEHT

2006-11-07T06:30:00.000+02:00

Tere kallis sõber!

Teatan sulle, et olen otsustanud oma terviselehe tegemise peatada. Ega see otsus mul kergelt ei tulnud, ent olen selle võimaluse üle mõnda aega juurelnud ja paraku pean selle nüüd välja ütlema. Hobina on mu tervisesõnumite leht lihtsalt kahjuks liiga pirakaks kasvanud ning selle tegemise jätkamine endisel kujul ei ole võimalik. Uudisteedastuse mahu ja kvaliteedi osas latti alla lasta samuti ei tahaks, sest poolikust asjast pole kellelegi rõõmu. Sestap olen sunnitud mootori välja lülitama ja käsipiduri peale tõmbama. Võimalik, et keeran tulevikus taas uudistekraani lahti. Tegelikult on see isegi pigem tõenäoline. Aga kus, millal ja mil kujul, seda ei oska praegu arvata.

Päikest sulle!

Marek

Uurijad kavatsevad luua inimese-lehma hübriidembrüot

2006-11-06T20:33:00.000+02:00

Newcastle'i ülikooli ja Londoni Kings College'i uurijad taotlevad riiklikelt järelvalveorganitelt luba loomaks hübriidembrüoid, mille puhul kasutataks inimese DNAd ning lehma munarakke, kirjutab BBC. Hübriidsed inimese-veise embrüod loodaks eesmärgil eraldada neist tüvirakke ja neil lastaks kasvada maksimaalselt paari päeva vanuseks. Tüviraku-uuringud on tänapäeva meditsiini kõige paljulubavamaks uurimisharuks, millest loodetakse ravi sellistele rasketele tõbedele nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja insuldikahjustused. Paraku on teaduslikeks uuringuteks sobivaid tüvirakke saadaval väga vähestes kogustes ning just seetõttu soovivad uurijad lehma munarakke kasutades luua praktiliselt piiramatut tüvirakkude varu. Ekspertide kinnitusel on inimese DNA ja veise munaraku baasil loodav embrüo 99,9% ulatuses inimloode, ent tehnilisest küljest võetuna oleks tegu tõepoolest kimääriga ehk osaliselt inimese ja osaliselt loomaga. Asjatundjad kinnitavad, et teadlaste algatus oleks uurimisharu arendamise seisukohast igati teretulnud, ent samas tunnistatakse, et avalikkuses võib see idee tekitada laia vastuseisu.

Vaata ka:

Uuring: tüvirakud võivad põhjustada ajuvähki

Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist

Hiina teadlased tuvastasid H5N1 surmageeni

2006-11-06T14:13:00.000+02:00

Hiina Harbini veterinaaruuringute instituudi teadurid identifitseerisid linnugripi viiruse H5N1 geeni, mis vastutab selle haigustekitaja virulentsuse eest, teatab Reuters. Avastus muudab võimalikuks uut tüüpi ja senisest efektiivsemate H5N1 vastaste vaktsiinide loomise. Linnugrippi põhjustaval viirusel H5N1 on mitmeid alatüüpe, millest mõned tapavad enam kui pooled haigestunud inimesed ja teised on praktiliselt ohutud. Uurimistööd juhtinud Bu Zhigao sõnul on nüüd selge, mil moel muutub viirus surmavaks ning kindlaks on tehtud ka viiruse patogeenilisuse molekulaarne baas. Hiina uurijad tuvastasid H5N1 võtmegeeni olles võrrelnud kahte 1996. aastast pärinevat väga sarnast viirusetüve, millest üks oli ülimalt patogeeniline ja teine kahjutu. Ajakirjas Journal of Virology tutvustatud geenianalüüsi käigus selgus, et kahe tüve erinevused lokaliseeruvad vaid neljas geenis. Seejärel tehti tapjageen NS1 kindlaks katse-eksituse meetodil ning geneetiliselt muundatud viiruseid luues ja nende toimet lindudel katsetades. Bu märkis, et NS1 spetsiifiline vaktsiin luuakse ilmselt üsna kiiresti, ent tavakasutusse see muidugi veel niipea ei jõua.

Vaata ka:
Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi
Eksperdid: linnugripioht püsib endiselt väga kõrge

Uuring: USA noored rasvuvad kiire tempoga

2006-11-06T10:54:00.000+02:00

Dr Chaoyang Li Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskustest (CDC) ja dr Stephen Cook Rochesteri ülikoolist teatasid, et USA laste ja noorte vööümbermõõt kasvab kiire tempoga ning see seab nad suurde diabeedi- ja südame-veresoonkonnatõbede ohtu, kirjutab Reuters. Uurijad avastasid, et vaid 4 aastaga on laste ja teismeliste keskmine vööümbermõõt kasvanud koguni enam kui 65% võrra. Leid on kooskõlas ameeriklaste üldiste rasvusmistrendidega, ent vööpiirkonna ja seedeelundkonna ümbruse rasvakude on erinevat tüüpi raskete tõbedega otsesemalt seotud kui muu kehapiirkonna rasvakiht. Ajakirjas Pediatrics tutvustatud andmete kohaselt oli veel 1999. aastal vööpiirkonnas liiga suur kogus rasvakudet 10,5% USA poistest ja tüdrukutest, ent juba 2004. aastal tõusis selliste noorte ameeriklaste osakaal poisslaste seas 17,4%ni ja tüdrukute puhul koguni 17,8%ni.

Vaata ka:
Kaalulangetamine on parim viis diabeeti ennetada
Uuring: lapsed peaksid enam sporti tegema

Britid katsetavad tehislikku kõhunääret

2006-11-06T09:45:00.000+02:00

Cambridge'i ülikooli uurijad alustavad tuleva aasta alguses kaks aastat vältavat kliinilist katsetust, mille käigus testitakse I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdevatel lastel tehislikku pankreast ehk kõhunääret, teatab BBC. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, aitab uudne seadeldis kasutajal senisest täpsemalt veresuhkru taset kontrolli all hoida ning kaotab vajaduse enese pidevaks veretestimiseks ja insuliinisüstimiseks. See omakorda tõstab oluliselt diabeetikute elukvaliteeti ning aitab neil end efektiivsemalt haigusega kaasnevate ränkade tervisehädade eest kaitsta. Uuringutes on selgunud, et isegi keskmiselt üheksa korda ööpäevas veresuhkru taset mõõtvatel patsientidel on see täpselt normi piires tegelikult vaid ligikaudu 30% ajast. Tehispankreas koosneb veresuhkru taset analüüsivast sensorist, õige lisakoguse insuliini välja arvutavast arvutiprogrammist ning insuliinipumbast ning nii veresuhkru taseme mõõtmine kui ka selle normi piires hoidmine toimuvad automaatselt ja pidevalt. Kliinilise katsetuse abiga soovitakse katsejärgus aparaati täpisseadistada, et see imiteeriks täpselt kõhunäärme tegevust. Uurimistööd juhtiv dr Roman Hovorka märkis, et tehispankreas võib jõuda tavakasutusse 4-7 aastaga.

Vaata ka:
Tüvirakkudest loodi insuliinitootvad rakud
Pfizer: sissehingatav insuliin on pikaajalisel kasutamisel efektiivne

USA teadurid ehitasid keemiavaba täitapja

2006-11-06T09:27:00.000+02:00

Utah' ülikooli uurijate loodud Louse Busteri nimeline juuksefööni meenutav seadeldis tapab vaid 30-minutilise kasutamise järel efektiivselt kõik peatäid (Pediculus humanus capitis) ja nende munad ning annab parema tulemuse kui praegu kasutusel olevad keemilised vahendid, kirjutab Reuters. Kui Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet (FDA) kiidab täitapja kasutamise heaks, võib see leiutajate kinnitusel jõuda koolidesse, lasteaedadesse ja teistesse asutustesse juba kahe aasta jooksul. Uurimistööd juhtinud bioloogiaprofessor Dale Clayton selgitas, et aparaat on eriti asendamatu seetõttu, et tapab edukalt ka täimunad, millega keemilised ained sageli hakkama ei saa. Katsete käigus selgus, et kui laialt kasutatav täivastane toimeaine permetriin tapab vaid 60% täimunadest, siis katsetusjärgus olev seadeldis surmab poole tunni jooksul neist koguni 98%. Ajakirja Pediatrics andmeil väljub Louse Busterist mõnevõrra jahedam õhk kui juukseföönist ning seadeldis toimib parasiite surnuks kuivatades. Uurijate sõnul ei teki kuumaõhuraviga ka keemiliste vahendite suureks miinuseks olevat ohtu, et peatäid muutuvad nende toime suhtes resistentseks. Louse Busteri arendamisega tegeleb Utah' ülikooli spin-off ettevõte Larada Sciences.

Vaata ka:

Tallinna koolides levivad täid

Paljastati peatäide laialdane "vastupanuliikumine"

Magaja aju elektrifitseerimine parandab mälu

2006-11-06T01:14:00.000+02:00

Ajakirjas Nature tutvustatud Saksamaa teadlaste uuringus selgus, et magamise ajal aju nõrga elektrivooluga mõjutamine parandab olulisel määral mälu, teatab New Scientist. 13 vabatahtlikku hõlmanud eksperimentides tehti kindlaks, et magamise käigus "elektrifitseeritud" ajuga inimesed saavad verbaalse mälu testides võrdlusgrupi liikmetest ca 8% võrra paremaid tulemusi. Uneuurija Jan Borni juhtimisel läbi viidud katsetes mõjutati magavate inimeste aju 30 minuti vältel kord sekundis tekkivate nõrkade elektriimpulssidega. Samaaegselt läbi viidud EEG-uuring näitas, et elektrivool viis kerges unes viibivad katsealused sügavamasse unestaadiumisse. Järgmisel hommikul tuvastati sel viisil mõjutatud ajuga inimestel aga parem mäluvõimekus. Borni hinnangul on tuvastatud efekti põhjuseks tõik, et tehislikult tekitatud elektrivool imiteeris mälestuste konsolideerimise perioodiks peetavale sügavale unestaadiumile iseloomulikku ajuelektrilisust. Ta lisas, et tavalisest tugevam aju elektrifitseeritus aktiviseerib arvatavasti närvirakke ning tõstab sel moel meie mõtlemisorgani mälukeskuse võimekust. Ekspertide kinnitusel võivad antud vallas viimasel ajal tehtud leiud viia dementsust ja teisi vaimse võimekuse languse vorme põdevate inimeste ravimiseks erinevate elektriteraapiate loomiseni. Uneuurijad hoiatavad, et iseseisvalt ei maksaks siiski kodus elektri abiga ajuvõimekust tõstma asuda, sest sel võivad olla soovimatud kõrvalmõjud ning halvimal juhul lõppevad sellised katsed väga traagiliselt.

Vaata ka:

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena
Muusikaõpingud parandavad lastel mälu

Sotsiaalprogramm ja viinaravi päästavad tabatud roolijoodiku vangistusest

2006-11-06T01:10:00.000+02:00

Selle aasta jooksul on kohus Eestis määranud üheksale autoroolist korduvalt tabatud roolijoodikule kohustuse minna oma karistuse kergendamiseks viinaravile, teatab Eesti Päevaleht. Viimastel kuudel on sagenenud ka kokkuleppemenetlused, millega roolijoodik võtab endale kohustuse liituda anonüümsete alkohoolikute rühmateraapia põhimõttel toimiva sotsiaalprogrammiga. Kokku tuleb sotsiaalprogrammiga liitunud roolijoodikul osaleda kümme tundi kestvatel loengutel ja individuaalvestlustel, kus viiakse läbi liiklusnõustamist, näidatakse filme sellest, mis juhtub purjuspäi autot juhtiva inimese reaktsioonivõimega jne. Sotsiaalprogrammid on välja töötanud soomlased ning Eestis on neid nüüdseks läbi viidud juba kümneid kordi. Senine kogemus on näidanud, et enamik inimesi istub napsisena autorooli karistamatuse tundest. Silmato sõnul on roolijoodikute napsisena rooli istumise põhjuseks tavaliselt kas soov tuua alkoholi juurde või pärast ootamatut baariskäiku autoga koju sõita.

Vaata ka:

Ahvid-alkohoolikud jäljendavad inimesi

Võltsmälestused sunnivad vähem jooma

Palavik aitab organismil haigust ära tunda

2006-11-06T00:52:00.000+02:00

Ajakirjas Nature Immunology tutvustatud uuringust ilmneb, et palavik kiirendab infektsioonide identifitseerimist ja neutraliseerimist, mis tõstatab küsimuse, kas haiguse korral tasub ikka esimese asjana palavikualandaja järele haarata, kirjutab New Scientist. Arstid teadsid juba enne, et inimesele ohtlikud viirused ja bakterid tunnevad end organismis kõige turvalisemalt just normaalse kehatemperatuuri juures, mistõttu palavik häirib nende paljunemisvõimet. Nüüd selgus aga Roswell Parki vähiinstituudi teaduri Sharon Evansi ja ta kolleegide uurimistööst, et palavik aitab immuunsüsteemil infektsiooni ära tunda ning saadab selle kohta signaali tõve vastu võitlevatele lümfotsüütidele. Teadlased tegid antud leiu tõstes eksperimentide käigus hiirte kehatemperatuuri normaalsest 2,6 kraadi (C) võrra kõrgemale. See põhjustas lümfisõlmedesse liikuvate lümfotsüütide arvu kahekordistumise. Evansi sõnul ei tohiks kõrgel palavikul pikaajaliselt siiski püsida lasta, sest sellega kaasnevad omad ohud, ent ta lisas samas, et loodetavasti aitab avastus meedikutel palaviku rolli haiguse vastu võitlemisel senisest paremini mõista ja ehk toob see arstide arsenali tagasi koguni kehatemperatuuri tehisliku kergitamise infektsioonidevastaseks võitluseks.

Vaata ka:
Uuring: viirushaigused võivad viia mälu
Teadlased jälgisid viiruste tegevust rakkudes

Epileptikute ravimi hind kerkis hüppeliselt 300 krooni võrra

2006-11-06T00:35:00.000+02:00

Ravim Orfiril, mida epileptikud on tarvitanud juba aastaid, võeti hiljuti välja nende ravimite nimekirjast, millele on määratud piirhinnad ning selle asemel määras sotsiaalministeeriumi soodusravimite komisjon piirhinna uuele ravimile nimega Convulex, mida pakuti turul veidi odavamalt, kirjutab Eesti Päevaleht. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel selgitas, et patsientide omaosalus Orfirili ostmisel on suurenenud seetõttu, et turule on lisandunud teisigi samaväärseid, kuid odavamaid valproehapet (toimeaine nii Orfirili kui ka Convulexi puhul) sisaldavaid prepraate. Epilepsiavastase liiga presidendi, lastehaiglas epilepsiahaigeid lapsi raviva doktor Valentin Sanderi sõnul arstid seda uut ravimit oma patsientidele ei soovita, kuna Convulexis on Orfiriliga sarnast toimeainet siiski veidi vähem. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, aktiivsel ravil on 7000 inimest.

Vaata ka:

Iga viies epilepsiadiagnoos võib olla väär

Ravimi hanketa ostmisele karistust ei järgne

Päikesevalgus ja D-vitamiin võivad aidata grippi eemal hoida

2006-11-04T19:23:00.000+02:00

Ajakirja Epidemiology and Infection detsembrinumbris tutvustatud uurimistöös väidetakse, et talvine gripihooaeg on tõenäoliselt põhjustatud vähenenud kokkupuutest päikesevalgusega, kirjutab Nature. Gripilainete sesoonsuse põhjused on teadlastele ja meedikutele juba ammu peamurdmist valmistanud. Gripipuhang on alati kõige laialdasem mõne kuu jooksul pärast talvist pööripäeva ja keegi ei tea täpselt, miks see nii on. 1981. aastal pakkus Suurbritannia epidemioloog Edgar Hope-Simpson välja, et gripilainete sesoonsus võib olla seotud päikesekiirgusega. Kuigi toona ei võetud ta teooriat spetsialistide seas eriti tõsiselt, on viimasel ajal leitud aina enam tõendusmaterjali selle kohta, et päikesekiirguse mõjul nahas tekkiv D-vitamiin mängib meie immuunsüsteemis olulist rolli. New Yorgi meditsiinikolledzhi emeriitprofessor Edwin Kilbourne märkis, et talvega kaasnevad mitmed gripiviirusele soodsad faktorid - haigustekitajale on meelepärased madal niiskustase, siseruumidesse koonduvad inimmassid ning jõulureiside ajal omavahel kontakti sattuvad erinevate populatsioonide esindajad. Samas märkis ta, et ainult keskkonnatingimustega antud seost ei seleta, sest ta enese poolt laboris läbi viidud katsed näitasid, et ka keskkonnatingimuste piinlikult täpsel kontrollimisel esines hiirtel ikkagi gripiviiruse leviku sesoonsust. Peagi paberkujul esitletava koondanalüüsi autor John Cannell Atascadero riiklikust haiglast leiab aga, gripilainete sesoonsuse põhjuste puuduvaks mosaiigikilluks on D-vitamiin. Cannelli sõnul on tehtud arvukalt teaduslikke uurimistöid ja katseid, mis näitavad, et keskmisest madalam päikesekiirgusega kokkupuutumine ja organismi madal D-vitamiini tase tõstavad viirushaigustesse ja sealhulgas ka grippi haigestumise tõenäosust olulisel määral. Ta lisas, et muuhulgas on juba 1930ndatel aastatel läbi viidud uuringutes leitud, et vähemalt 4 kuu vältel regulaarselt D-vitamiini rikast kalamaksaõli tarvitavad täiskasvanud haigestuvad viirusnakkustesse 50% madalama tõenäosusega. Cannell märkis, et vaid paar minutit suvist päikesevalgust toodab meie organismis 20.000 rahvusvahelist ühikut ehk 500 mikrogrammi D-vitamiini ning sedavõrd efektiivsel protsessil peab olema väga oluline põhjus. Ta avaldas veendumust, et lisaks vere kaltsiumitaseme reguleerimisele ning luutiheduse tagamises osalemisele mängib D-vitamiin vähemalt sama olulist rolli ka immuunsüsteemi korralikus toimimises. Sugugi mitte kõik epidemioloogid ei ole Cannelli teooria õigsuses veendunud, ent samas leitakse, et selle tõelevastavust on katseliselt üsna lihtne tõestada.

Vaata ka:

Uuring: gripivaktsiin on lastele ohutu

Uuring: lapsed ei ole peamised gripilevitajad

CDC: kroonilise väsimuse sündroom on laialt levinud ränk haigus

2006-11-04T05:52:00.000+02:00

Alles hiljuti pigem psühholoogiliseks probleemiks või koguni laiskade inimeste lobajutuks peetud kroonilise väsimuse sündroom (CFS) on reaalselt olemasolev tõbi ja see vaevab enam kui miljonit ameeriklast, vahendab Reuters Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) teadet. CDC ametnikud teatasid CFSist teavitamise kampaania raames korraldatud pressikonverentsil, et antud tõve varajane diagnoosimine on paranemise seisukohast ülimalt oluline. CDC direktor dr Julie Gerberding sõnas, et kroonilise väsimuse sündroom on hirmus tõbi, mis takistab seda põdevatel inimestel osalemast igapäevaelu tegemistes ning tegemast asju, mida nad naudivad. Hinnanguliselt ei tea ligikaudu 80% CFSi põdevatest inimestest, et neil on antud haigus. Kroonilise väsimuse sündroomi põhjused on veel teadmata, ent selle sümptomite hulka kuuluvad tugev kurnatusetunne, unehäired ja mälu- ning keskendumisraskused. Levinud on ka gripisümptomeid meenutavad vaevused - valud liigestes, lihastes, lümfisõlmedes ja kurgus ning peavalu. Gerberding möönis, et rahvatervise seisukohast on CFS suur ohutegur ja seega võtavad CDC spetsialistid selle täpsema diagnoosimise, tekkepõhjuste väljaselgitamise ja efektiivsemate ravimite leidmise küsimusi ülimalt tõsiselt. CDC kroonilise väsimuse sündroomile pühendatud veebileht asub siin.

Vaata ka:

Uuring: CFSi põdev teismelisel ja ta emal on tihti samad sümptomid

Uuring: krooniline väsimus on geneetiline haigus

Uuring: antidepressandid alandavad lastel suitsiidiriski

2006-11-03T16:37:00.000+02:00

Ameerika Ühendriikide neis piirkondades, kus kirjutatakse lastele välja kõige rohkem laialt kasutatavaid selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) ravimiklassi kuuluvaid antidepressante, sooritavad 5-14 aastased lapsed vähem enesetappe kui piirkondades, kus SSRIde väljakirjutamise tase on madalam, kirjutab Reuters. Üheskoos kolleegidega mahuka analüüsi läbi viinud Illinoisi ülikooli biostatistik Dr Robert D. Gibbons märkis, et kui kolmes suuremahulises uurimistöös on leitud, et SSRIde kasutamine kergitab suitsiidiriski täiskasvanutel ja teismelistel, siis selle ravimiklassi mõju laste suitsidiaalsele käitumisele ei ole varem uuritud. 2004. aastal andis USA toidu- ja ravimiamet (FDA) korralduse lisada SSRIde pakenditele nähtavasse kohta nn "musta kasti hoiatus", mille kohaselt suurendab antud tüüpi ravimite tarbimine teismelistel ja lastel enesetapuriski. Pärast seda vähenes antidepressantide väljakirjutamine lastele 30%. Nüüd selgus aga Gibbonsi töörühma ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud analüüsist, et kui keskmiselt sooritab igal aastal USAs 100.000st 5-14 aastasest lapsest enesetapu 0,8, siis kõige madalama SSRIde lastele määramise tasemega piirkondades on see näitaja koguni 1,7. Seos laste enesetappude ja SSRIde väljakirjutamise vahel oli selge ka pärast seda, kui arvesse võeti uuritute perede sissetulek ning vaimse tervise teenuste kättesaadavus.

Vaata ka:

Antidepressandid võivad muuta teismelised agressiivseks

Antidepressantide suitsiidiriski tõstev mõju seati kahtluse alla

Puudega laste vanematele võidakse pakkuda tasuta lapsehoiuteenust

2006-11-03T09:34:00.000+02:00

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab järgmisel nädalal sotsiaalministeeriumi ettepanekut sotsiaalhoolekande seaduseelnõu muudatuseks, mis võimaldaks tuleva aasta 1. jaanuarist pakkuda sügava ja raske puudega laste vanematele riigi poolt rahastatavat lapsehoiuteenust, teatab sotsiaalministeerium. Teenus pakub praeguse variandi kohaselt puudega laste vanematele täiendava hooldamise ja järelevalve võimaluse viie päeva jooksul aastas. Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidu ajal, mil lasteaiad ja koolid või õpilaskodud on suletud. Lastevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Tulevikus tahab sotsiaalministeerium pikendada teenust vähemalt kahe nädalani. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on selle teenuse osutamise kohustus pandud inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Kuna see on aga tulenevalt omavalitsuste erinevatest võimalustest tinginud piirkonniti ebaühtlase teenuse kättesaadavuse, siis aitab riik toetada teenuse osutamist.

Vaata ka:

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

Eurodirektiiv kergitab tervishoiukulutusi

Teadlased uurivad Eesti unikaalse HI-viiruse ravi

2006-11-03T00:33:00.000+02:00

Kuna Eestis levib haruldane HI-viirus, siis uurisid Tartu Ülikooli teadlased meie HIV-positiivsete kaasabil, kas neil tasub loota praegu kasutatavate ravimite peale, kirjutab Postimees. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari sõnul on Eesti olukord täiesti erinev naaberriikidest. Soomes, Venemaal ja Lätis on levinud HIVi nn A-tüüp, Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides aga B-tüüp. Kuid Eestis on 70 protsenti HIV-positiivsetest nakatunud viirusega, mis on levinud Aafrikas. Kolmandik aga kannab oma soontes HI-viiruse kombinatsiooni, millesarnast pole seni maailmas leitud kusagil mujal peale Eesti – segu Aafrikast ja Ukrainast pärit HIVi alatüüpidest. 79 Eesti HIV-positiivset Ida-Virumaalt ja Tartu vanglast nõustus vabatahtlikult uuringus osalema. Neilt võeti verd ja eraldati sellest viirus. Seejärel võrreldi Eestis kogutud proove Stanfordi ülikoolis asuva HIV-andmebaasiga, kus on kõigi maailmas leitud erinevate viirustüüpide näidised. Teadlased ei leidnud oma uuringus, et Eestis levinud viiruse puhul oleks esmaseid mutatsioone, mis võivad kohe mõne ravimi kasutamise mõttetuks muuta. Kuid selgus, et Eestis levinud viirusel on terve rida sekundaarseid mutatsioone. Nende puhul ei suuda ravimid leida pidepunkte, kust viirust rünnata. Karki sõnul võib see viidata asjaolule, et ravi ebaõnnestumise risk on suurem. Lähiaastail tõuseb hüppeliselt nende hulk, kes hakkavad HIVi-vastast ravi vajama. Siis näeb Lutsari sõnul juba täpselt, kuidas tuntud ravimid mõjuvad.

Vaata ka:

Uuring: HIV osakeste loendamine ei pruugi anda haiguse kulust õiget pilti

Aidsiviiruse avastaja loob paljulubavat HIV-vaktsiini

Külmad hiired elavad kauem

2006-11-03T00:05:00.000+02:00

Scrippsi uurimisinstituudi teadurite korraldatud eksperimentide käigus selgus, et ideaalseks peetavast 0,5 kraadi (C) võrra madalama kehatemperatuuriga hiired elasid oma normaalse kehasooja tasemega liigikaaslastest oluliselt kauem, kirjutab Nature. Jahendatud näriliste elupikkus oli normaalsest kuni 20% võrra kõrgem, mis on inimese puhul ekvivalentne 7-8 eluaastaga. Leid näitab, et inimese vere temperatuuri alandamine tõstaks teoreetiliselt eeldatavat eluiga, kui selleks leitaks turvaline meetod. Uurijatele pole mingisuguseks uudiseks, et kaloritarbimise piiramine tõstab hiirte ja teiste imetajate eluiga kuni 40% võrra ning langetab kehatemperatuuri keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Seni aga ei teatud, kas madalam kehatemperatuur on antud nähtuse kõrvalmõju või aitab samuti kaasa eluaastate lisandumisele. Paraku on sellele küsimusele vastuse leidmine väga keeruline, sest imetajad on teadupoolest püsisoojased ja säilitavad sama kehatemperatuuri olenemata sellest, kui soe või külm ümbritsev keskkond on. Scrippsi uurimisinstituudi teadur Bruno Conti ja ta kolleegid lahendasid selle probleemi luues GMO-hiired, kelle kehatemperatuur oli normaalsest tasemest 0,3-0,5 kraadi võrra madalam. Ajakirjas Science tutvustatud uurimistöös ilmnes, et alandatud kehatemperatuuriga emased hiired elasid keskmiselt 20% võrra kauem ning isastel hiirtel tõstis kehajahendamine elupikkust ca 12% võrra. Teadlaste hinnangul näitab leid, et madal kehatemperatuur on kaloritarbimise piiramisega kaasneva eluea pikenemise osaliseks põhjustajaks ning selle nähtuse toimemehhanism peitub ilmselt ainevahetuse aeglustumises ja organismis tekkivate kahjulike protsesside, muuhulgas näiteks oksüdatiivse stressi, madalamas tasemes. Conti sõnas, et avastus peaks lohutama neid inimesi, kes on pähe võtnud pikalt elada, ent ei soovi selle nimel pidevalt nälgida.

Vaata ka:

Salapärane valk vähendab inimestel vähiriski ja ussidel eluiga

Pikaealisuse võtmefaktoriteks võivad olla kasvuhormoon ja insuliin

Vanadusdementsus on maailmas süvenev probleem

2006-11-02T23:50:00.000+02:00

Ajakirjas PLoS Medicine tutvustatud Suurbritannia uurijate raportis hoiatatakse, et valitsused peaksid pöörama enam tähelepanu küsimusele, kuidas tõsta dementsuse ja teiste vaimse tervise probleemidega hädas olevate kõrges vanuses kodanike elukvaliteeti, sest kiiresti kasvav keskmine eluiga muudab need peagi praegusest oluliselt laiemalt levinud nähtuseks, vahendab Reuters. Dr Carol Brayne ja ta kolleegid Cambridge'i ülikoolist peavad ebatõenäoliseks, et teadus suudab tulevikus väga eakate inimeste puhul dementsuse teket ja vaimsete võimete olulist langust täielikult ennetada, kuigi teadus- ja meditsiiniuudistest võib sageli jääda suisa vastupidine ja oluliselt optimistlikum mulje. Briti uurijate väite aluseks on 13.004 65-aastase ja vanema inimese vaimse tervise võimekuse analüüs, mis näitas, et elu lõpuperioodil muutus neist dementseks ca 30%. Surres 95 aasta vanused või veelgi eakamad olnud inimestest olid aga dementsed koguni 58%. Kuigi mõnevõrra näib dementsuse teket vähendavat hea haridustase ning kuulumine kõrgemasse sotsiaalmajanduslikku klassi, elavad sellised inimesed keskmisest kauem, mistõttu viib kõrgema vanusega kaasnev suurem dementsusrisk antud faktorite mõjujõu miinimumini.

Vaata ka:

Kaalukaotus võib olla märk lähenevast dementsusest

B-vitamiin ei aeglusta vaimse võimekuse langust

Eksperdid: linnugripioht püsib endiselt väga kõrge

2006-11-02T23:30:00.000+02:00

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt kokku kutsutud gripieksperdid hoiatavad, et pole olemas mingisugust garantiid, et inimeste puhul praegu ligikaudu 60% nakatunutest tapvat linnugrippi põhjustav viirus H5N1 muutub võimaliku globaalse pandeemia põhjustamise korral praegusest vähem surmavaks, kirjutab CBC. Asjatundjate hinnangul ei peaks valitsused kulutama liialt raha praegu saada olevate vaktsiinide ostmiseks ning ekspertide sõnul on juba leitud väikeseid koguseid viirustüvesid, mis on resistentsed linnugripi vastaseks parimaks kaitseks peetavale ravimile Tamiflu (osiltamiviir). Gripiuurijad möönavad samas, et kuigi H5N1 on seni uurituist selgelt kõige surmavam gripiviirus, ei ole praegu võimalik teaduslikult pädevalt ennustada, kui letaalseks sest põhjustatud pandeemia täpselt kujuneb. Näiteks mõnede ekspertide hinnangul ei saagi sedavõrd tappev viirus väga laialt levida, sest sellesse nakatunud inimesed jäävad nii haigeks, et ei suuda ringi jalutada ning haigustekitajat levitada. Gripiuurijad märgivad WHO eestvedamisel koostatud raportis ka, et mõnedel inimestel näib olevat keskmisest suurem geneetiline eelsoodumus linnugrippi haigestuda.

Vaata ka:
Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi
Uuring: pandeemia korral tuleks vaktsineerida esmalt noored

Haigekassa blankette saab täita kuues maavalitsuses

2006-11-02T20:06:00.000+02:00

1. novembrist täidavad haigekassa büroode ülesandeid Jõgeva, Saare, Hiiu, Lääne-Viru, Järva ja Võru maavalitsus. Maavalitsused väljastavad elanikele tasuta haigekassa blankette, nõustavad inimesi nende täitmisel ja edastavad täidetud blanketid haigekassa büroodele, ütles haigekassa pressiesindaja Anne Osvet ETV24le. Kuus läheb see haigekassale maksma 6000 krooni iga maavalitsuse kohta, seega kokku 36.000 krooni. Pärast 31. märtsi alustavad Eesti Post ja haigekassa omavahelise lepingu täpsustamist ja läbirääkimisi lepingu pikendamise ja hinna üle. Augusti alguses sulges haigekassa Eestis kümmekond kontorit, delegeerides ülesanded postkontoritele ning säilitades vaid mõned suuremad bürood suuremates linnades. Sulgemisotsus pälvis laialdase pahameele. Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov põhjendas büroode sulgemist haigekassa sooviga suunata raha rohkem tervishoiutöötajate palgatõusuks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, et sellega vähendada ravijärjekordi.

Vaata ka:

Haigekassa maksis 830.000 krooni täiendavat ravimihüvitist

Ühispöördumine juhib tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele

Eksperdid: Euroopat ähvardab ülekaalulisuse epideemia

2006-11-02T19:36:00.000+02:00

Tervishoiuekspertide hinnangul ähvardab Euroopat lähitulevikus ülekaalulisuse epideemia, mis suurendab tervishoiukulutusi ja aeglustab majanduskasvu, vahendab Reuters. Juba praegu on Euroopas ülekaalulised ligikaudu 23% meestest ja 36% naistest ning 1/3 lastest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) uurija dr Francesco Branca märkis, et kui midagi kiiresti ette ei võeta, elab Euroopas 2010. aastaks 150 miljonit täiskasvanud ja 15 miljonit lapseeas ülekaalulist inimest. Ta lisas, et seega elab hiljemalt antud kümnendi lõpuks Euroopas 20% enam ülekaalulisi inimesi kui veel 10 aasta eest ja sellist liiglihavate kodanike kasvu võib puhta südametunnistusega epideemiaks nimetada. WHO andmeil kulub ülekaalulisusega tegelemiseks paljudes Euroopa riikides tänapäeval 1% sisemajanduse kogutoodangust ning umbes 6% tervishoiule suunatud rahalistest vahenditest. Kuigi ülekaalulisusele kulutatavad summad kasvavad kiiresti ja ka Euroopa riikide valitsused on ülekaalulisuse tohutust koormast viimaks aru saanud, ei ole paksenemise trendi peatamiseks siiski suudetud kahjuks midagi märkimisväärset ette võtta. 15.-17. novembril toimub Türgis WHO korraldatud rahvusvaheline seminar, millel otsitakse võimalusi ülekaalulisuse epideemiat pisutki pidurdada.

Vaata ka:

Ülekaalulisus suurendab vähiriski
Paksude pealetungi peatamiseks soovitatakse erimaksu

Uuring heitis valgust väärkohtlemise "pärilikkusele"

2006-11-02T18:47:00.000+02:00

Chicago ülikooli uurijate katsed näitasid, et noores eas väärkoheldud reesusahvidel tekkisid spetsiifilised muutused ajus, mistõttu nad väärkohtlesid omakorda suurema tõenäosusega oma järeltulijaid, kirjutab New Scientist. Uurijate sõnul võib leid selgitada, miks laste väärkohtlemine kipub inimestel olema "päriliku" iseloomuga. Dario Maestripieri ja ta kolleegide uurimistöös selgus, et esimesel elukuul enam ema poolt tõrjutud ja väärkoheldud beebieas ahvidel tekkis normaalsest tasemest 10%-20% võrra vähem ajukemikaali serotoniini, mille madalat taset seostatakse nii ahvidel kui ka inimestel ärevushoogude, depressiooni ning impulsiivse agressiivsusega. Uurijad jälgisid ajakirjas Behavioral Neuroscience tutvustatud katsetes kasutatud reesusahve kuni nende täiskasvanuks saamiseni ning avastasid, et ligikaudu pooled neist väärkohtlesid oma lapsi. Oma järglaste suhtes kõige jõhkramalt käitunud ahvidel oli kõige madalam serotoniinitase. Ühest küljest näitab avastus, et väärkoheldud lastele on mõistlik anda serotoniinitaset tõstvaid antidepressante, ent samas on viimasel ajal leitud, et need ravimid võivad tekitada lastel suitsidiaalset käitumist. Ka kardavad eksperdid, et antidepressandid ei nulli pikaajalisest väärkohtlemisest tekkinud pöördumatuid ajukahjustusi.

Vaata ka:

Verbaalne väärkohtlemine vähendab lapse keelevõimekust

Vanemapuudus tõstab lapsel vaimse tervise häirete tekke riski

Elupäästev pump laseb südamel paraneda

2006-11-02T13:56:00.000+02:00

Suurbritannia ekspertide teatel võib haigele südamele taastumiseks aega andev mehhaaniline südamepump päästa tuhandeid inimelusid, kirjutab BBC. Ajakirjas New England Journal of Medicine tutvustatud Brombtoni ja Harefieldi haiglate meedikute uuring näitas, et ajutiselt paigaldatud südamepump üheskoos spetsiaalse ravimikombinatsiooniga võimaldab ülesütleval südamel pisut puhata ja end parandada. Seega võib südamepumba laiem kasutuselevõtt praktiliselt nullida vajaduse doonorsüdamate järele. Mehhaanilist LVAD-tüüpi südamepumpa kasutatakse praegu haigetel, kelle süda on kohe-kohe üles ütlemas ja kes ootavad doonororganit. Briti meedikute eksperimendi käigus uuriti südamepumba ning teatud tüüpi ravimikombinatsiooni mõju 15 raskelt haigele patsiendile. 11 patsienti paranesid ning neist 88% puudusid 5 aastat hiljem südametõve sümptomid ja neil oli kõrge elukvaliteet. Ekspertide kinnitusel on sedavõrd head ravitulemused üllatavad ning ühegi muu raviviisiga ei ole saadud nii raskes seisukorras patsientide puhul ligilähedaseltki võrreldavaid tulemusi. Ka leiti kinnitus teooriale, mille kohaselt suudab haige süda end puhkuseseisundis ravida ja väga suures mahus kunagise töövõime taastada.

Vaata ka:

Briti tüdrukule tehti uudne südameoperatsioon

Noorsportlaste südameuuringud vähendavad äkksurmasid

Ministeerium: arstid ei soovita piisavalt suitsetamisest loobumist

2006-11-02T13:29:00.000+02:00

Kuigi suitsetavate arstide osakaal on viimase 15 aasta vältel Eestis langenud ligi poole võrra, ei ole samal ajavahemikul tõusnud patsientide osakaal, kes on arstivisiitidel viimase 12 kuu jooksul saanud suitsetamise lõpetamise soovitust, vahendab PM Online sotsiaalministeeriumi teadet. Sotsiaalministeeriumi poolt Soomes ja Balti riikides regulaarselt läbi viidud ühisuuringu tulemused näitavad, et 2002. aastal said Eestis vaid 6 protsenti suitsetajatest oma arstilt soovituse suitsetamisest loobuda. Soomes ja Lätis oli sama näitaja kordades kõrgem ehk 25 protsenti. Ka Leedus on see ületanud 20 protsendi künnise. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist dr. Andrus Lipand ütles, et samal ajal kui Lätis on selles vallas asjad läinud aastatega paremaks, on Eestis see protsent isegi langenud. Eesti meesarstidest suitsetab 25 ja naistest 11 protsenti võrrelduna Eesti elanikkonna vastavate näitajatega 45 ja 20 protsenti. Eestis sureb aastas suitsetamise tõttu arvestuslikult ligi 2000 keskealist inimest, maailmas üle viie miljoni inimese.

Vaata ka:

Uuring: autodes suitsetamine tuleks keelustada

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

Valgublokaator peatab lihasmassi vähenemise

2006-11-02T02:31:00.000+02:00

Itaalias asuva Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumi teaduri Foteini Mourkioti juhitav uurimisrühm tuvastas uudse viisi peatamaks vananemisega kaasnevat lihasmassi kahanemist, kirjutab New Scientist. Kogu meie elu jooksul läbivad lihased pidevalt ülesehituse- ning lagunemisperioode, ent kõrgemas vanuses aeglustub lihasmassi regenereerumine ja see põhjustab nõrkust ning võimetust igapäevatoimetustega hakkama saada. Samasugune lihaskonna taandareng toimub ka noorematel inimestel, kes ei kasuta oma lihaseid piisavalt. Mourkioti ja ta kolleegid lõid ajakirjas Journal of Clinical Investigation tutvustatud katsete tarbeks GMO-hiired, kellel puudus organismis põletikulistes protsessides võtmerolli mängivat aktiivvalku NF-Kappa-B "sisse lülitav" signaalmolekul IKK2. Sellistele hiirtele ja nende normaalsetele ligikaaslastele tekitati seejärel spetsiifiline selgroovigastus, mis ei võimaldanud neil liigutada alakehalihaseid. Taoline vigastus põhjustab tavaliselt laialdast lihasatroofiat. Kuu aega hiljem läbi viidud analüüs näitas, et puuduva IKK2ga hiirtel oli alakehas kaks korda suurem lihasmass kui nende võrdlusgruppi kuulunud närilistel. Lisakatsetes selgus, et sellised hiired taastuvad kiiresti ka otsestest lihaskoe kahjustustest. Mourkioti märkis, et NF-Kappa-B blokeerimine inimesel pakuks kaitset lihasatroofia eest ning kiirendaks lihasvigastuste paranemist. Kuna antud valgul on oluline roll immuunsüsteemi töös, ei ole uurijate hinnangul mõistlik seda patsientidele manustada tavalise tabletina, vaid välja tuleks töötada ainult lihasrakkudele suunatud geeniravi.

Vaata ka:
Tüvirakud aeglustasid halvava närvitõve progresseerumist
Vähiravim aeglustas hiirtel lihasdüstroofiat

Uuring: kohvi vähendab diabeediriski

2006-11-01T20:38:00.000+02:00

California ülikooli uurijad avastasid, et kohvijoojatel on seda jooki mitte tarbivate inimestega võrreldes 60% võrra madalam risk haigestuda II tüüpi ehk insuliinisõltumatusse diabeeti, teatab Reuters. Kohvi insuliinisõltumatusse diabeeti haigestumist alandav mõju oli selgelt jälgitav ka siis, kui arvesse võeti muud riskifaktorid, nagu näiteks füüsiline aktiivsus, kehakaal, vererõhk, suitsetamine ja jälgitud inimeste sugu. Ajakirjas Diabetes Care tutvustatud ning 910 naist ja meest hõlmanud uuringust selgus, et kohvi diabeediriski alandav mõju on sedavõrd suur, et see ilmneb isegi inimestel, kes on kohvijoomise maha jätnud. Kaheksa aastat väldanud uuringut juhtinud Besa Smith märkis, et esialgu ei ole teada, milline kohvis leiduv ühend diabeediriski alandab, ent see pole tõenäoliselt kofeiin, sest samasugune tervisemõju on ka kofeiinivabal kohvil. Ta lisas, et täpne diabeediriski alandav kohvidoos ei ole veel selgunud, ent üldiselt ei joonud jälgitud inimesed seda jooki väga suurtes kogustes.

Vaata ka:

Kohvi kaitseb maksa alkoholikahjustuste eest

Kohvi ei ohusta enamiku inimeste südametervist

Kehva lugemisoskusega teismelistel on kõrgem suitsiidirisk

2006-11-01T20:02:00.000+02:00

Ajakirjas Journal of Learning Disabilities tutvustatud Wake Foresti ülikooli teadurite uurimistööst selgub, et tõsiste lugemisraskustega teismelised sooritavad oma sorava lugemisvõimega eakaaslastest oluliselt suurema tõenäosusega suitsiidi, kirjutab Reuters. Kolm aastat väldanud 188 kooliõpilase jälgimise käigus panid uurijad tähele, et halva lugemisvõimega teismelistel esineb vähemalt keskmise lugemisoskusega lastest peaaegu neli korda enam suitsidiaalseid mõtteid. 25% lugemisraskustega noortest inimestest tunnistasid teaduritele, et on mõelnud enesetapule või sooritanud suitsiidikatse. Arvatult pidid madala lugemisoskusega õpilased keskmisest sagedamini õppetöö pooleli jätma ning see sündmus oli otseselt seotud suitsiidiriskiga. Uurimistööd juhtinud dr Frank B. Wood märkis, et antud leiu valguses tuleb lugemisraskustega lastesse senisest tähelepanelikumalt suhtuda ning neid enam toetada ning sellele probleemile peaks tähelepanu pöörama juba algklassides.

Vaata ka:

Eestis sooritatakse endiselt palju enesetappe

Suitsiid viib sõdadest enam inimelusid

Punases veinis leiduv ühend pikendas ülekaaluliste hiirte eluiga

2006-11-01T19:33:00.000+02:00

Punases veinis ja viinamarjades leiduv looduslik ühend resveratrool pikendas ülekaalulistel hiirtel eluiga 10%-20% võrra ning vähendas neil vanaduspõlves kõrge kalorisisaldusega dieedi tõttu tekkivaid tervisehädasid, vahendab Reuters Harvardi meditsiinikooli uurijate teadustöö tulemust. Uurimistööd juhtinud David Sinclair märkis, et tegemist on molekuliga, mis aktiveerib organismi enese vananemisvastase mehhanismi. Ta lisas, et ajakirjas Nature tutvustatud uurimistöö näitab, et resveratroolil on positiivne mõju imetajatele, ent tõeliseks väljakutseks on luua viise ravimaks inimestel selliseid vananemisega seotud haiguseid nagu diabeet, Alzheimeri tõbi ja erinevad vähkkasvajad. See, et kaloritarbimise piiramisel on hiirtele ja teistele elusorganismidele eluiga kergitav mõju, oli teada varemgi, ent resveratrool näib võimaldavat positiivset vananemisvastast mõju ilma, et sellega peaks kaasnema söögikordade miinimumi viimine. Uurijad usuvad, et resveratrool avaldab hiirtega sarnast mõju ka inimestele ning loodavad lähiaastatel turule tuua resveratroolil või sellega sarnanevatel ühenditel põhinevaid elupikendavaid preparaate.

Vaata ka:

Punane vein võib pikendada eluiga

Uuring: punane vein võib ennetada insuldikahjustusi

Depressiooni saab enamikel juhtudest ravida

2006-11-01T19:12:00.000+02:00

Texase ülikooli psühhiaatriaprofessori dr A. John Rushi juhitav uurimisrühm leidis depressiooni põdevate patsientide andmeid analüüsides, et antud meeleoluhäire on enam kui kahel kolmandikul juhtudest ravitav, ent see võib võtta üsna pikalt aega ja sageli tuleb katsetada erinevaid ravimikombinatsioone, vahendab Reuters. Ajakirjas American Journal of Psychiatry tutvustatud uuringu raames vaadeldi 3671 inimese edusamme depressioonist jagusaamisel ning muuhulgas selgus, et teistest ei ole oluliselt parem ükski kasutusel olev ravimiklass ning erinevatel patsientidel annab parima ravitulemuse erinev ravimikombinatsioon. Rushi sõnul on uuringust selgunud heaks uudiseks see, et depressioonist saab lõplikult lahti enam kui kaks kolmandikku patsientidest, ent paraku tuleb arvestada sellega, et õige raviviisi leidmine võib võtta pikka aega ning enne seda võivad juba kord kadunud sümptomid taas naasta. Lisaks medikamentoossele ravile annab paljudel depressiooni põdevatel inimestel hea tulemuse ka psühholoogiline nõustamine, selgus andmeanalüüsist. Nüüd hakkavad teadlased uurima patsientide geenierinevusi, tegemaks selgeks, kas geenimustrit välja selgitades oleks võimalik ennustada, milline ravi teatud patsiendil kõige efektiivsemaks osutub. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmeil vaevab depressioon maailmas ligikaudu 121 miljonit inimest.

Vaata ka:

Suitsidiaalse käitumise põhjuseks võib olla ajuerinevus

Üliõpilasi vaevab depressioon

Uuring: lahutanud naised on haigemad

2006-11-01T09:42:00.000+02:00

Iowa riikliku ülikooli teadlaste uuring näitas, et abikaasast lahutanud naistel on abielus sookaaslastega võrreldes kehvem tervis, vahendab AP. 10 aastat väldanud uurimistöö raames keskenduti sellele, milline tervisemõju on abielulahutuse tõttu üksikuks jäämisel maapiirkondades elavale 416 naisele. Uuringut juhtinud Fred Lorenz märkis, et lahutus ei too kaasa kohest füüsilise tervise halvenemist, küll aga tekib naistel sageli probleeme vaimse tervisega. Ta lisas, et kümmekond aastat hiljem ilmnevad vaimse tervise häiretega naistel viimaks reeglina ka füüsilised tervisehädad. Ühtekokku esines 10 aasta eest mehest lahku läinud naistel senini abielus sookaaslastega võrreldes 37% enam füüsilisi tervisehädasid. Uurijate hinnangul valitseb aastate pärast ilmnevate terviseprobleemide ja lahutusega kaasneva stressi vahel otsene seos ning maapiirkondades elavad naised on selle suhtes eriti kaitsetud, sest neil napib ametkondlikku ja meditsiinilist toetust ning majanduslik toimetulek on sageli väheste vabade töökohtade tõttu keskmisest keerukam.

Vaata ka:

Vanemapuudus tõstab lapsel vaimse tervise häirete tekke riski

Üksindus on tervisele kahjulik

Muusika võib vähendada skisofreeniasümptomeid

2006-11-01T09:27:00.000+02:00

Ajakirjas British Journal of Psychiatry tutvustatud Suurbritannia teadurite uurimistööst selgus, et muusikateraapia võib vähendada skisofreeniaga kaasnevat depressiooni, ärevushäireid ja endassesulgumist, kirjutab Reuters. Imperial College Londoni uurijad avastasid väikesemahulise uurimistöö raames, et läbi muusika enese väljendamise julgustamine näib patsientidel sümptomeid vähendavat. Skisofreeniat põeb hinnanguliselt umbes 1% inimestest. Haigus algab reeglina hilises teismeliseeas või 20ndate euaastate alguses ning seda iseloomustavad hallutsinatsioonid, pettekujutelmad, "hääled peas" ning käitumishäired. Kasutusel on mitmeid skisofreeniaravimeid, ent need võivad põhjustada soovimatuid kõrvalmõjusid, nagu näiteks ülekaalulisus, suurenenud diabeedirisk ja impotentsus. Värskes uuringus selgus, et tavalise ravi kõrval muusikateraapia pakkumine vähendab skisofreeniat põdevatel patsientidel just selliseid sümptomeid, mille medikamentoosne ravi ei ole sageli efektiivne.

Vaata ka:

Avastati skisofreeniariski tõstev geenivariant

Eestis on tekkimas psühhiaatrite puudus

Kutsehaigusi diagnoositi mullusest tunduvalt rohkem

2006-11-01T09:07:00.000+02:00

2006. aasta üheksa kuuga registreeriti Eestis 91 esmaselt diagnoositud kutsehaigusjuhtumit, mis on 30 juhtumi võrra rohkem võrreldes 2005. aasta sama ajaga. Kliiniliste diagnooside järgi määratleti 198 haigust, teatab tööinspektsioon. Maakonniti oli enim esmaseid kutsehaigusjuhtumeid Tartumaal, Jõgevamaal, Tallinna ja Harjumaal ning Järvamaal. Alates 2004 aastast on ülekaalus füüsilisest ülekoormusest, raskest füüsilisest tööst ja sundasenditest põhjustatud haigestumised, mis moodustasid tänavu 88% kliinilistest diagnoosidest. Kõige rohkem diagnoositi kutsehaigestumist põllumajandus- ja kalandustöötajail. Vanuseliselt diagnoositi esmast kutsehaigust kõige enam 45-54 aastastel ja 55-64 aastastel – kummaski vanusegrupis 40 juhtumit. Üheksa haigestunut oli 35-44-aastased.

Vaata ka:

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

Eurodirektiiv tõstab tulevast aastast hambaravi hinda

Meeste keskmine testosteroonitase on 20 aastaga oluliselt langenud

2006-11-01T01:23:00.000+02:00

Watertowni New Englandi uurimisinstituudi teaduri Thomas Travisoni uurimisrühm avastas, et meeste organismi keskmine testosteroonitase on viimase 20 aasta vältel oluliselt langenud ja see teadmata põhjustel toimunud hormoonitaseme alanemine on ei ole seotud vananemisega, teatab Reuters. Keskmiselt on meesterahvaste testosteroonitase langenud viimase 20 aasta vältel tempoga 1% aastas, kinnitas Travison ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism. See tähendab, et 65-aastasel mehel oli 2002. aastal 15% madalam testosteroonitase kui oli sama vanal meesterahval aastal 1987. Ka tähendab leid, et 2002. aastal oli organismis normaalsest vähem testosterooni suuremal hulgal meestel kui 1987. aastal. Travisoni töörühma väide põhineb 1700 Bostoni piirkonnas elava meesterahva terviseandmete analüüsil viimase 20 aasta vältel. Kuigi testosteroonitaseme langus on üks vananemisega kaasnevaid normaalseid nähtusi, kukub "moodsatel" meestel antud hormooni tase senijälgitust oluliselt kiiremini. Uurijate hinnangul võivad tuvastatud trendi põhjuseks olla muuhulgas ülekaalulisuse laiem levik ning suitsetajate hulga kiire vähenemine, kuna on teada, et liigne kehakaal langetab ja suitsetamine omakorda tõstab testosterooni taset organismis. Samas tunnistavad uurijad, et need kaks faktorit selgitaksid vaid väikest osa leitud kahanemistrendist, mistõttu peavad selle peamisteks põhjusteks olema praegu veel kindlaks tegemata keskkonnamõjurid.

Vaata ka:

Üleliigne testosteroon tapab ajurakke

Madal hormoonitase seostati suurenenud surmariskiga

Ajudefekt võib põhjustada 50% hällisurmadest

2006-11-01T00:54:00.000+02:00

Bostoni lastehaigla uurijate Hannah Kinney ja David Patersoni ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud teadustööst selgus, et ligikaudu poolte imikute äkksurma sündroomi (SIDS) ehk hällisurma juhtumite põhjuseks võib olla väikelapse ajutüve teatud kindla piirkonna defekt, kirjutab New Scientist. Kinney ja Paterson uurisid 31 SIDSi surnud beebi aju ning võrdlesid seda 10 muul põhjusel surnud sülelapse ajuga. Teadustöö käigus avastasid nad, et hällisurma ohvritel esineb spetsiifilisi defekte ajutüve hingamist, vererõhku, kehatemperatuuri ja erutusseisundit kontrollivas piirkonnas. SIDS-beebidel esines seal enam ajukemikaali serotoniini eritavaid neuroneid, ent vähem serotoniinile spetsiifilisi retseptoreid. Teadurite hinnangul võivad just ajutüve serotoniinisüsteemi häired olla põhjuseks, miks mõned imikud magades lihtsalt hingamast lakkavad ja surevad. Kaudselt annab sellele teooriale lisakaalu tõik, et SIDSi tõttu surnud poiste ajus oli serotoniiniretseptoreid vähem kui tüdrukutel, mis sobib kokku statistikaga, mille kohaselt esineb poisslastel hällisurma kaks korda sagedamini kui tütarlastel. Beebide ajutüvedefektide põhjus ei ole veel teada, ent Patersoni hinnangul on nende taga tõenäoliselt erinevad geneetilised ja keskkonnamõjurid, muuhulgas arvatavasti ka raseduse ajal suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Väga oluliseks hällisurma riskifaktoriks on ka sülelapse magama asetamine kõhule või küljele.

Vaata ka:

Hällisurma põhjustajaks geneetiline defekt

Madala sünnikaaluga lastel on teismelisena kehvem tervis

Naistel võib olla suurem SMi risk

2006-11-01T00:31:00.000+02:00

Ajakirjas The Lancet Neurology tutvustatud uurimistööst ilmneb, et Sclerosis multiplex'i ehk polüskleroosi (SM) haigestuvate naiste hulk suureneb kiiremini kui samasse tõppe jäävate meesterahvaste arv, vahendab CBC. 27.000 SM-patsiendi andmeid analüüsinud Oxfordi ülikooli neuroloogiaprofessori George Ebersi juhitav teadusrühm avastas, et kui 1930ndatel aastatel sündinud polüskleroosi diagnoosiga inimeste seas olis naiste ja meeste suhe ligikaudu 2:1, siis 1980ndatel oli sama näitaja naiste kasuks juba enam kui 3:1. Ebersi hinnangul näitab see suur muutus, et SMi peamisteks põhjustajateks peavad olema läbi geneetilise "masinavärgi" organismi mõjutavad keskkonnafaktorid ning seega on seda tõbe suuresti võimalik ennetada. Ta lisas, et kuigi naiste keskmisest kõrgem haigestumisriski on varem seostatud selliste mõjuritega nagu östrogeenid, raseduspillid ja X-kromosoomi pärilikud anormaalsused, ei näi ükski neist selgitavat naistel ilmnevate haigusjuhtumite osakaalu nii suurt tõusu. Kuna näiteks Lõuna-Euroopas ei valitse polüskleroosi haigestumise osas sedavõrd suurt sooerinevust, keskenduvad teadurid nüüd erinevate piirkondade keskkonnamõjurite võrdlemisele. Tähele on pandud sedagi, et SMi juhtumeid esineb enam põhjapoolsetel laiuskraadidel, mis võib viidata asjaolule, et antud tõve tekkes mängib oma rolli päikesevalgus ja organismi D-vitamiini tase. Võimalikuks keskkonnamõjuriks peetakse ka hügieeni, sest arenenud riikides üles kasvavad lapsed ei puutu enam nooruses kokku varasemate aegadega võrreldavate haigustekitajate kogustega. SMi põdevatel patsientidel laguneb laialdaselt neuronite aksoneid ehk närvikiude kattev müeliinkiht, mistõttu on takistatud elektriimpulsside normaalne liikumine ajju ja sealt tagasi. Paljudel patsientidel tekib SMi algstaadiumis haigusfaas, kus sümptomid ilmnevad haigushoogudena ning vahelduvad osalise või täieliku taastumise faasidega. Tõve antud järgus võib abi olla põletikuvastastest preparaatidest. Varem või hiljem süveneb haigus aga kroonilisse ja kiiresti progresseeruvasse vormi, mille puhul ei ole seni saadaval ühtegi efektiivset ravimit.

Vaata ka:
Leiti Sclerosis multiplex'i sümptomeid pärssiv geen
Nikotiinamiid võib pidurdada Sclerosis multiplex'i süvenemist

Teadlased kasvatasid laboris maksatükikesi

2006-10-31T18:23:00.000+02:00

Newcastle'i ülikooli uurijatel õnnestus nabaväädist pärinevaid tüvirakke kasutades luua tillukesi maksafragmente, teatab BBC. Uurijate sõnul saab selliseid "minimaksasid" kasutada erinevate ravimite katsetamisel. Elujõulisi maksafragmente kasvatasid uurijad spetsiaalses mikrogravitatsiooni tingimusi imiteerivas bioreaktoris, mis on välja töötatud Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) tehnoloogia baasil. Tüvirakuuurijad Nico Forraz ja Colin McGuckin lõid oma leidude edasiarendamiseks ettevõtte ConoStem, kuid tunnistavad samas, et tõenäoliselt kulub aastakümneid, enne kui laboris kasvatatud maksa saab inimestele siirdada. Küll aga on uurijate kinnitusel täiesti realistlik, et juba 10-15 aasta pärast siirdatakse maksaga hädas olevatele patsientidele sel viisil valmis kasvatatud tillukesi maksafragmente. Hinnanguliselt on probleeme maksatervisega umbes 10% lääneriikide elanikest ning enamik neist tervisehädadest on tingitud sellistest elustiilimõjuritest, nagu alkoholi liigtarvitamine ja ülekaalulisus.

Vaata ka:

Levinud preparaat annab maksahaiguste ravis hea tulemuse

Mandariinid võivad vähendada maksavähi riski

Tüvirakkudest loodi insuliinitootvad rakud

2006-10-31T14:06:00.000+02:00

Emmanuel Baetge ja ta kolleegid biotehnoloogiaettevõttest Novocell teatasid ajakirja Nature Biotechnology vahendusel, et neil õnnestus luua inimese embrüolistest tüvirakkudest insuliini eritavaid rakke, vahendab New Scientist. Läbimurre tekitab lootusi, et tulevikus suudetakse luua praktiliselt piiramatu varu insuliini tootvaid valke, mida on võimalik siirdada I tüüpi ehk insuliinisõltuvat diabeeti põdevatele patsientidele. Baetge töörühm mõjutas tüvirakke arenema pankrease ehk kõhunäärme rakkudeks. Uued rakud tootsid sama palju insuliini kui loomulikul moel tekkinud pankrease rakud, ent vastupidiselt viimastele ei olnud need organismi suhkrutasemete poolt isereguleeritavad. Novocelli uurijad on siiski veendunud, et neil õnnestub see puudujääk kõrvaldada. Novocell on välja töötanud ka viisi katmaks uusi insuliinirakke spetsiaalse rakukihiga, mis kaitseb siirdatud rakke immuunsüsteemi rünnaku eest, ent võimaldab vajalikel signaalmolekulidel samal ajal rakku sisse ja sellest taas välja liikuda.

Vaata ka:

Insuliinitootvate rakkude siirdamise mõju kaob kiiresti

Diabeet seab Euroopa riikide tervishoiueelarved löögi alla

Uuring: kurvad uinujad on hommikul energilised

2006-10-31T13:43:00.000+02:00

Northwesterni ülikooli teadurid avastasid, et end uinudes kurva ja üksikuna tundvad inimesed tunnevad end hommikul ärgates stressihormooni mõju tõttu keskmisest energilisemana, kirjutab BBC. Uurijad analüüsisid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud uurimistöö käigus 156 54-71 aastase inimese stressihormooni kortisool tasemeid. Kortisool aitab organismil vastuseks stressile kergitada vere suhkrutaset ja vererõhku, ent põhjustab ka muutusi tujus ja mäluvõimekuses. Kortisooli tase on tavaliselt üles ärgates kõrge ja tõuseb veel 30 minuti vältel; magamise ajal selle hormooni tase tavaliselt langeb. Teadlased üritasidki kolm korda päevas võetud süljeproovi ning meeleoludest aru andvate päevikusissekannete põhjal välja selgitada, kas ja mil moel on seotud inimese õhtune meeleolu ja tuju ning tema järgmise päeva kortisoolitase. Uurimistööd juhtinud Emma Adam selgitas, et end magama minnes üksiku ja kurvana tundvatel inimestel on hormoonitaseme kõikumise tõttu hommikuti keskmisest enam energiat. Ka selgus, et päeva jooksul korduvalt vihastavatel inimestel oli keskmisest kõrgem uneaegne kortisoolitase ning madalama hommikuse kortisoolitasemega inimesed kurtsid sagedamini päevase väsimuse üle.

Vaata ka:

Korralik ööuni aitab saledana püsida

Eksperdid: unepuudus on väga tõsine probleem

Maailma ähvardab uus linnugripiviiruse H5Ni tüvi

2006-10-31T11:33:00.000+02:00

Hongkongi ja Ameerika Ühendriikide teadlased avastasid Hiinast uue, väga kiiresti leviva linnugripiviiruse H5N1 tüve ning hoiatasid, et see võib põhjustada esialgu Kagu-Aasias ja hiljemalt ka teistes maailma piirkondades uue laialdase kodulindude haigestumispuhangu, kirjutab Reuters. Uus viirustüvi sattus ekspertide vaatevälja esmakordselt Hiina Fujiani provintsis 2005. aasta märtsikuus võetud proove uurides ning on viimase aasta vältel teisi viirustüvesid kõrvale tõrjudes Hiinas aina laiemalt levima hakanud. Esialgne analüüs näitab, et viirus võib olla muutunud resistentseks vaktsiinidele, millega hiinlased on kodulinde alates möödunud aasta septembrikuust laialdaselt vaktsineerinud. Viiruseuurijad teatasid ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences vahendusel, et Fujiani viirustüvi on juba põhjustanud kodulindude haigestumisi Hiinas, Laoses, Malaisias ja Tais ning viimasest riigist on teada ka üks inimesel registreeritud haigusjuhtum. Kui H5N1 eelmised suuremad haigestumislained leidsid aset 2003. aasta lõpus ja 2004. aasta algul ning praegugi ka Euroopas endiselt ringlev linnugripp pärineb 2005. aasta maist Hiinast alguse saanud haiguspuhangust, siis nüüd ennustavad asjatundjad uue gripilaine saabumist ja selle põhjustajaks saab olema just nimelt Fujiani viirustüvi. Kuigi linnugripp on alates 2003. aasta lõpust tapnud maailmas enam kui 150 inimest, on see endiselt ennekõike lindude tõbi. Samas kardavad eksperdid, et viirus võib muteeruda ja põhjustada miljoneid või isegi kümneid miljoneid inimesi hauda viiva globaalse gripipandeemia.

Vaata ka:

Sanofi Pasteuri linnugripivaktsiin osutus efektiivseks

WHO: surmav linnugripp muteerub

Rinnavähk suguvõsas suurendab vähiriski ka ilma riskigeenita

2006-10-31T11:12:00.000+02:00

Naistel, kelle lähisuguslastel on diagnoositud rinnavähki, on keskmisest kõrgem tõenäosus rinnavähki haigestuda ka siis, kui neil puuduvad selle vähivormiga seostatavad tuntud riskigeenid, teatab BBC. Ajakirjas Journal of Medical Genetics tutvustatud uuringu raames otsisid Suurbritannia teadlased 277 rinnavähijuhtumitega perekonna liikmetelt riskigeenide BRCA1 ja BRCA2 teatud variatsoone. Varasemad uuringud on näidanud, et kindlate variantidega riskigeenide omanikest naistel on 70. eluaastaks ligikaudu 85%line tõenäosus rinnavähki haigestuda. St Mary haigla meditsiinilise geneetika osakonna direktor Gareth Evans selgitas, et seni eeldati, et kui rinnavähiajalooga perekondade liikmetel ei ole antud vähivormi haigestumist soodustavaid geenivariante, on nende haigestumisrisk võrdne keskmise näitajaga. Antud uurimistöö lükkas aga selle arvamuse ümber, sest kui uurimistöös osalenud riskigeenideta naistest pidanuks keskmiste näitajate kohaselt 50. eluaastaks rinnavähki haigestuma vaid 2%, siis tegelikult diagnoositi rinnavähk neist 6,4%. Ekspertide sõnul näitab leid, et kohustuslikus korras peaksid rinnavähiuuringuid läbima kõik naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähijuhtumeid.

Vaata ka:

D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist

Leiti rinnavähiriski kahekordistav geneetiline mutatsioon

Loomisel on MRSA vastane vaktsiin

2006-10-31T10:33:00.000+02:00

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöö annab lootust, et peagi luuakse efektiivne vaktsiin võitlemaks haiglates palju surmajuhtumeid põhjustava "superbakteri" metitsilliinile resistentse Staphylococcus aureus'e (MRSA) vastu, kirjutab BBC. MRSA on haiglates levides väga ohtlik, sest seal viibib palju nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi. Selle haigustekitaja vastu võitlemine on aga üsna keeruline, sest see on paljude antibiootikumide toimele resistentne. Esialgu vaid närilistel katsetatud vaktsiini luues "noppisid" uurijad välja Staphylococcus aureus'e neli valku, mis vallandavad organismis antud haigustekitajale spetsiifilise immuunkaitse. Erinevaid valke kombineerides ja neid hiirtele süstides avastasid uurijad, et hiirtel tekkis immuunkaitse 5 erineva Staphylococcus aureus'e tüve vastu. Neli neist tüvedest kujutasid enesest MRSAd ning ühte tüve seostatakse põletusvigastuste järgselt tekkiva toksilise shokiga. Vaktsiin andis hiirtele 60%-100% immuunsuse. Avastuse teinud Chicago ülikooli uurijate sõnul tuleb nüüd välja selgitada vaktsiini kaitsetoime täpne mehhanism ja uurida välja, kas see annab inimestel kasutades sama hea tulemuse.

Vaata ka:

Selgus levinud haiglabakteri ohtlikkuse põhjus

"Superbakterid" tungivad haiglatest välja

Probleemide küüsis paarid ei julge abi paluda

2006-10-31T10:03:00.000+02:00

Eestis väldivad paarid nõustajaid, pigem tülitsetakse surmani või lahutatakse, kirjutab Eesti Päevaleht. Kriisiabikeskuse psühholoogiline nõustaja Marju Jõulu märkis, et paarid jõuavad oma probleemidega spetsialisti juurde liiga hilja, kui suhet kooselu jätkamise eesmärgil lappida enam ei õnnestu. Psühholoogi abi kasutamine on meie inimese meelest aastaid olnud vaid episood ameerika filmist või tõlkeraamatust. Siiski tõdevad tohtrid, et isikliku psühholoogilise probleemiga hakatakse aina enam ja enam asjatundja poole pöörduma. Enam ei kardeta nii väga, et psühhiaatri vastuvõtule minek võrduks ühiskonna poolt hulluks tunnistamisega. Samas tembeldatakse perenõustaja poole pöördumist ikka veel ilukirjanduslikuks võtteks. Seksuaaltervise Kliiniku psühhiaater-seksuoloog dr Imre Rammul jagab seisukohta, et nõustaja juurde jõuab perekond hiljem kui tegelikult peaks. Dr Rammul vihjab pereprobleemide küsimuses ka ühiskonnale, märkides, et ega meie kultuurikeskkonnas ju abielulahutust väga hukka ei mõisteta.

Vaata ka:

Uneuurijad: unesseksimine on tõsine probleem

Miks mehed seksuaalpartnerite kohta luiskavad

Britid loovad Alzheimeri tõve veretesti

2006-10-30T15:51:00.000+02:00

Suurbritannia Psühhiaatriainstituudi uurijad loodavad luua veretesti, mille abil saaks avastada Alzheimeri tõvest märku andvaid märke enne seda, kui tõve välised sümptomid ilmnevad, teatab BBC. Lootus efektiivse veretesti loomisest põhineb ajakirjas Brain tutvustatud avastusel, mille kohaselt on Alzheimeri tõbe põdevate inimeste veres oluliselt rohkem teatud kahte tüüpi valku. Haiguse varasem diagnoosimine tähendaks, et ravi saab alustada senisest kiiremini ning tõve progresseerumist on võimalik pidurdada ja tulevikus ehk isegi peatada. Uurijad ruttasid samas selgitama, et kuigi leid põhineb 500 Alzheimeri tõbe põdeva patsiendi ja nende tervete eakaaslaste vereproovide anallüüsil, peab sellele leidma veel ka sõltumatu kinnituse.

Vaata ka:

Stress kiirendab Alzheimeri tõve süvenemist

Antipsühhootilised ravimid on Alzheimeri tõve patsientidele sobimatud

Tallinnas toimub südamekonverents

2006-10-30T11:18:00.000+02:00

Tallinna Tervisenõukogu ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldusel toimub 1.novembril Tallinnas esmakordselt südamekonverents. Sellest on oodatud osa võtma 200 meditsiinitöötajat, sealhulgas pere- ja sisearstid, kardioloogid, terviseedendajad ja proviisorid. Konverents keskendub südamehaiguste ennetamisele ning sõnavõttudes on rõhuasetus kolmel peamisel südametervise riskifaktoril, milleks on kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase ja suitsetamine. Suitsetamisele keskendub ka konverentsi järgselt toimuvsatelliitsümpoosion "Tubakas - tappev igas vormis ja maskeeringus". Konverentsi tähtsus tuleneb asjaolust, et Eesti on südame-veresoonkonnahaigustelt Euroopas esikohal.

Vaata ka:

Professor Margus Viigimaa: “Süda hakkab vananema juba sündides

Aedviljad ennetavad ateroskleroosi

Avastati skisofreeniariski tõstev geenivariant

2006-10-30T10:43:00.000+02:00

Edinburghi ülikooli uurijad tuvastasid neureguliini nimelise geeni teatud kindla variandi, mis kergitab seda omaval inimesel skisofreeniariski, kirjutab BBC. Kindla geenivariandi ning psühhootiliste sümptomite ilmnemise tõenäosuse tõusu vaheline seos tehti kindlaks jälgides 10 aasta vältel 200 noort inimest, kel oli teadaolevalt keskmisest kõrgem skisofreeniarisk, kuna kõigil neil oli kaks või enam skisofreeniat põdevat sugulast. Selgitamaks välja, miks osadel inimestel kujunes vaimutõbi välja ja teistel mitte, kasutasid teadurid ajakirjas Nature Neuroscience tutvustatud uurimistöö raames intervjueerimist, ajuskaneeringuid, psühholoogilisi teste ja geenianalüüsi. Uuringute käigus leiti, et ajuarengus olulist rolli mängiva neuregueliini teatud variandi omanikel esineb keskmisest oluliselt sagedamini erinevaid skisofreeniasümptomeid ning neilt leiti ka suurema tõenäosusega anormaalsusi ajupiirkondades, mis on varasemates uurimistöödes skisofreenia tekkega seostatud. Skisofreenia tekke võtmegeeni tuvastamine viib uurijate sõnul loodetavasti senisest efektiivsemate raviviiside loomiseni.

Vaata ka:

Eksperdid soovitavad loobuda termini "skisofreenia" kasutamisest

Uuring: väärkohtlemine lapseeas võib tõsta skisofreeniariski

Kõige vähem on depressioonis pensionärid ja koduperenaised

2006-10-30T10:32:00.000+02:00

Kõige väiksem tõenäosus depressiooni esinemiseks on pensionäridel ja koduperenaistel, näitas PM Online'i teatel üleeuroopaline pikaajaline depressiooniuuring PREDICT. Uuring näitas, et suurimad riskigrupid, kellel on oht langeda depressiooni küüsi on töötud ja inimesed, kellel esineb suuri raskusi oma arvete tasumisel. Mõlema grupis on depressiooni esinemise sagedus üle 40%. Lähisuhete või nende puudumise ja depressiooni vahelised seosed mõjutavad eelkõige mehi. Õnnelikus püsisuhtes meestest esineb depressiooni kõigest 12%. Hiljuti suhtest lahku läinud meestest kannatab aga 38 protsenti pikaajalise kurvameelsuse käes. Kõrge on ka vallaliste meesterahvaste depressiivsus (30%). Huvitava nüansina tõid teadlased välja asjaolu, et naiste meeleolule ei avalda kuigi tugevat mõju ei nende lähisuhted ega suhete kvaliteet. Nii pikemat aega vallalistest, püsisuhet omavatest kui ka hiljuti lahku läinud Eesti naistest kogevad depressiooni 25%-29%. Uuringus osalesid kuus Euroopa riiki: Eesti, Suurbritannia, Holland, Sloveenia, Portugal ja Hispaania. Eesti poolt osalesid uuringu läbiviimises Tartu Ülikooli arstiteaduskona teadlased. Uurimistöö näitas, et Eestis esineb depressiooni 23% elanikest.

Vaata ka:

Uuring: pereõnn on depressiooni riskigeenist tugevam

Akneravim võib põhjustada depressiooni

Uurijad katsetavad meeste raseduspilli loomisel uudset lähenemist

2006-10-30T09:15:00.000+02:00

Ameerika Ühendriikide ja Itaalia uurijad töötavad välja meestele mõeldud rasestamisvastast preparaati, mis peatab sperma tootmise organismis, kirjutab BBC. Ajakirjas Nature Medicine tutvustatud rottidel läbi viidud eksperimendid näitasid, et Adjudini nimelise ravimi abil on võimalik katkestada spermarakkudeks arenevate algrakkude sidet neid ses protsessis abistavate Sertoli rakkudega ning peatada sel viisil spermatogenees. Kuna Adjudin on teadaolevalt suurtes kogustes inimesele toksiline, sidusid uurijad selle keemiliselt FSH nimelise hormooniga. Teadurid muutsid FSH inaktiivseks, et see toimiks vaid "koormakandjana" ning toimetaks Adjudini väikesed kogused täpselt õigesse kohta. Katsetes kasutatud närilised muutusid täiesti steriilseteks, ent ravimitarvitamise lõpetamisel nende viljakus taastus. Ka ei registreeritud väikeste koguste Adjudini kasutamisel rottidel mingisuguseid soovimatuid kõrvalnähtusid. Uurijad toonitavad siiski, et praegu on veel vara öelda, kas analoogne lähenemine on sama ohutu ja efektiivne ka inimese puhul, sest selle kindlakstegemiseks tuleb veel kõvasti uurimistööd teha.

Vaata ka:

Uudne rasestamisvastane vahend meestele pakub suurt huvi

Uuring: vasektoomia kahjustab meeste sperma kvaliteeti

Ravimi hanketa ostmisele karistust ei järgne

2006-10-30T08:49:00.000+02:00

Kuigi HIV-positiivsete ravimi Epivir ostmisel vaadati mööda seadusest ja kahjustati ministeeriumi mainet, ei pidanud sotsiaalministeerium vajalikuks ametnikke karistada, sest riik kahju ei saanud, teatab Postimees. Postimees kirjutas 19. oktoobril, et sotsiaalministeerium kuulutas 2005. aastal HIV-positiivsetele mõeldud ravimi ostmiseks riigihanke välja alles mitu kuud pärast seda, kui hanke võitja oli tegelikult juba välja valitud. Pärast artikli ilmumist korraldati sotsiaalministeeriumis kõnealuse hanke audit, mis tuvastas riigihangete seaduse rikkumise. Siseaudiitorid pidasid osaliselt eksitavaks põhjendust, et riigihange tehti väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusena konkurentsi puudumisel. Kokkuvõttes järeldasid audiitorid, et kuigi seadust rikuti, ei põhjustatud ravimi ostmisel riigile rahalist kahju, kuna see osteti kokkuleppehinnaga ning avatud hange ei oleks toonud soodsamat hinda. Sotsiaalministeeriumi juhtkond otsustas, et karistada keegi ei saa, sest rikkumisi ei pandud toime isikliku kasu nimel, vaid soovist tagada ravi HIV-positiivsetele haigetele, kelle arvu hüppelise kasvuga ei osatud eelarvet koostades arvestada.

Vaata ka:

Sotsiaalministeerium: Epiviri hankega ei tekitatud riigile rahalist kahju

Sotsiaalministeerium ostis ravimeid fiktiivse riigihankega

Uuring: rinnaga toitmine parandab lapse vaimset tervist

2006-10-29T07:01:00.000+02:00

Austraalia teadlased leidsid värskes uuringus, et enam kui kuue kuu vältel rinnaga toidetud beebidel on lapseeas keskmisest oluliselt parem vaimne tervis, teatab ScienceDaily. Leid tehti 16 aasta vältel 2500 lapse arengut jälginud Telethoni lapsetervise uuringuinstituudi uuringuprojekti raames. Uurimistööd juhtinud Wendy Oddy sõnul on viimasel ajal leitud aina enam teaduslikku tõendusmaterjali selle kohta, et rinnapiim mängib imiku esimeste kuude ajuarengus võtmetähtsusega rolli. Ta lisas, et isegi arvestades erinevaid muid faktoreid, nagu vanemate sotsiaalmajanduslik staatus, haridus ja perekonna sisekliima, on rohkem kui 6 kuu vältel rinnaga toidetud lastelt märkimisväärselt madalama vaimse tervise häirete risk. Andmeanalüüs näitas, et vähem kui 6 kuu vältel rinnaga toidetud lastel on oma pikemalt rinnapiima saanud eakaaslastega võrreldes 2-aastaselt 52% kõrgem, 6-aastaselt 55%, 8-aastaselt 61% ja 10-aastaselt 37% kõrgem vaimse tervise häirete ilmnemise tõenäosus. Oddy sõnul torkas tuvastatud seos kõige selgemalt silma laste pahatahtliku, agressiivse ja antisotsiaalse käitumise ning depressiooni, ärevushäirete ja endassetõmbumuse osas.

Vaata ka:

Rinnapiim ei muuda lapsi targemaks

Rinnapiima ja ülekaalulisuse seost ei leitud

Eksperdid tegid kindlaks vähkkasvajate elukoodi

2006-10-29T06:39:00.000+02:00

Ameerika Ühendriikide riikliku vähikeskuse uurijad selgitasid välja rinnavähi ja soolevähi täieliku geneetilise ülesehituse, mis võib viia uute vähiravimite loomiseni, teatab BBC. Uues geenikaardis on muuhulgas koha leidnud 200 seni tundmatut geenimutatsiooni, mis aitavad vähkkasvajal tekkida ja areneda. Võtmetähtsusega teadustööst ajakirja Science vahendusel teada andnud Johns Hopkinsi vähikeskuse uurijate hinnangul näitavad leiud, et vähkkasvajate arengut mõjutavad enamad geneetilised faktorid kui seni arvati. Rinnavähki ja soolevähi mutantgeenid olid praktiliselt täies ulatuses erinevad ning vähemalt nende kahe vähivormi tekke- ja arenguteed näivad seetõttu olevat üsna unikaalsed. Teadlaste sõnul kipub ka erinevatel kasvajakogumitel olema erinev geneetiline ülesehitus, mis selgitab, miks ravitulemused vähipatsientidel suuresti varieeruvad. Ekspertide hinnangul võib uurimistöö viia personaliseeritud vähiravi tekkeni, kus igale vähipatsiendile valitakse talle geneetiliselt kõige sobivam raviviis.

Vaata ka:

Teadlased lubavad efektiivset soolevähi tekke vastast ravimit

D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist

Tallinna koolides levivad täid

2006-10-28T03:07:00.000+03:00

Sageli pead kratsiv laps peaks muutma kõik emad-isad tähelepanelikuks, sest pealinna koolides levib igasügisene täilaine, teatab Eesti Päevaleht. Kalamaja põhikoolis on verd imevaid elukaid leitud juba kolme klassi lastelt, kuid see kool pole kaugeltki ainus, sest Apotheka ketti kuuluva Merimetsa apteegi juhataja Olga Kamp kinnitas, et võrreldes varasemaga on täiravimitei läbimüük ligi neljakordistunud. Täiteade tuleb paljudele emadele-isadele šokina, sest üldiselt arvatakse, et sellist muret enam tänapäeva ühiskonnas olla ei tohiks, kuid ka kõige puhtamate ja korralikumate perede võsud käivad trennis, sõidavad bussiga ja puutuvad teiste lastega kokku ning nakkuse võib saada üsna kergesti, selgitavad asjatundjad.

Vaata ka:

Paljastati peatäide laialdane "vastupanuliikumine"

Silmalaud võivad vormida silmakuju

2006-10-28T02:52:00.000+03:00

Ajakirjas Optometry and Vision Science tutvustatud Queenslandi tehnikaülikooli uurijate teadustööst selgus, et silmalaugude surve silmamunale võib vormida meie silmakuju ning põhjustada levinud silmaprobleemi astigmatismi, kirjutab LiveScience. Teadlaste teooria põhineb varasemal uuringul, milles näidati, et pikaajaline lugemine võib päeva jooksul silmakuju muuta ning ajutiselt nägemist halvendada. Sarvkesta astigmatismi põhjustavad sageli ebatasasused silma sarvkestas ning selline hinnanguliselt 33%-60% inimestest mõjutav tervisehäda võib põhjustada nägemisteravuse kadu. Nüüd näitas aga 100 terve inimese silmakuju uurimine, et silmalaugude avanemise nurk mõjutab sarvkesta kuju ning võib seega olla üheks astigmatismi tekke tõukefaktoriks. Võimalikule seosele kinnituse leidmiseks kavatsevad Austraalia uurijad nüüd luua täpse silmalaugude survet sarvkestale mõõtmise viisi ning viia sel viisil kogutavad andmed kokku astigmatismi väljakujunemisega. Uuringu üheks järelduseks on, et raamatut või muud teksti lugedes tuleks silmade säästmiseks teha väike vahepaus vähemalt kord iga tunni jooksul.

Vaata ka:

Uudne ränikiip imiteerib edukalt silma võrkkesta

Teadurid lõid tehisliku silma sarvkesta

Arstid uurivad Kanadas sündinud siiami kaksikute eraldamise võimalikkust

2006-10-27T21:03:00.000+03:00

Kanada Briti Columbia naistehaiglas ilmale tulnud ning omavahel peadpidi kokku kasvanud kaks tüdrukut on hea tervise juures, ent arstid ei ole veel otsustanud, kes nende eraldamine on võimalik ja kas see ülikeeruline operatsioon ka ette võetakse, kirjutab Reuters. Meedikute teatel võib selguse saamine operatsiooni võimalikkuse küsimuses võtta aega kolm kuni neli kuud. Arstide tunnistavad, et esialgu ei ole veel täpselt teada, kui suur osa ajudest on Krista ja Tatiana nimelistel tüdrukutel ühine, ent sünnieelsed ja -järgsed esialgsed uuringud näitavad, et kaksikutel on küll erinevad ajutüved, ent vähemalt kaks ühist ajusagarat. Kaksikute väga tihedast ajuseotusest annab meedikute sõnul märku muuhulgas tõik, et kui kõdistada neist ühe jalatalda, liigutab oma jalga ka teine kaksik. Krista ja Tatiana kaaluvad kokku 5760 grammi, on füüsiliselt hea tervise juures, teevad sageli kõva häält ning on sarnase kehaehituse ja pikkusega. Lapsed toodi ilmale kesirilõike abiga ning nende ema on arstide teatel heas tervislikus seisus, ent arusaadavatel põhjustel pisut väsinud.

Vaata ka:

Kolme käega poisist sai kahe käega poiss

Briti tüdrukule tehti uudne südameoperatsioon

Tubakavastasel näitusel antakse loobumisnõustamist

2006-10-27T15:22:00.000+03:00

Laupäeval, 28. oktoobril avatakse Ülemiste keskuses suitsetamisvastase näituse raames suitsetamisest loobumise nõustamise kabinet. Tavaliselt meditsiiniasutuste juures paiknev kabinet on kaubanduskeskuses avatud kõikidele huvilistele kell 12.00-18.00. Nõustamiskabinetis saavad huvilised infot tubakast loobumise võimaluste ja abivahendite kohta, head nõu, kuidas suitsetamist maha jätta ja kuidas vältida selle juurde tagasipöördumist ning ülevaate kohtadest, kust võib hilisema nõustamisvajaduse korral abi saada. Suitsetamisvastane näitus pannakse üles veel kolme suurde kaubanduskeskusse. Suitsetamisest loobumise nõustamiskabinet hakkab plakatinäitusega kaasa liikuma ja on igas näitusepaigas avatud ühel päeval nädalas. 30. oktoobrist kuni 5. novembrini on suitsetamisvastane näitus avatud Kristiine kaubanduskeskuses, nõustamiskabinet töötab laupäeval, 4. novembril. Edasi liiguvad näitus ja nõustamiskabinet Tartusse ja Narva.

Vaata ka:

Tallinnas avatakse suitsetamisevastane näitus

Teadlased lubavad efektiivset soolevähi tekke vastast ravimit

2006-10-27T14:30:00.000+03:00

Suurbritannia vähiuuringute keskuse uurijad teatasid ajakirjas Carcinogenesis, et on lähedal inimesi soolevähki haigestumise eest kaitsva tableti loomisele, vahendab BBC. Hiirtel läbi viidud katsetes peatas eksperimentaalne ravim AZD2171 sooleseintel tekkivate polüüpide nimeliste moodustiste kasvu. Kui närilistel saadud katsetulemusi suudetakse inimestel korrata, saavad meedikud enese käsutusse uue efektiivse vahendi peatamaks maailmas surmajuhtumite arvult teise vähivormi levikut. Praegu saavad arstid ennetada soolevähki vaid polüüpe enne nende halvaloomuliseks muutumist eemaldades. Polüübid on üsna sage tervisehäda ja hinnanguliselt esineb neid umbes 40% enam kui 50-aastaste inimeste soolestikus. Vaid 5%-10% sellistest polüüpidest arenevad vähkkasvajaks, sest selleks peavad nad kasvatama enese toitmiseks uued veresooned. Siin astubki mängu AZD2171, mis peatab veresoonte tekke ja lõpetab vähkaasvaja moodustumise protsessid juba algusjärgus. Esialgsed kliinilised katsed näitasid, et AZD2171 ei tekita inimestel märkimisväärseid kõrvalmõjusid ning nüüd korraldatakse laialdasem ravimikatsetus, milles hinnatakse ravimi efektiivsust.

Vaata ka:
Uuring: kopsuvähi skaneeringud võivad päästa inimelusid
Nanoosakesed võtavad vähirakud löögi alla

Uuring: autodes suitsetamine tuleks keelustada

2006-10-27T13:27:00.000+03:00

Wellingtoni meditsiinikooli teadurite täna avalikustatud uuringust selgub, et ka avatud aknaga sõiduautos suitsetamine seab kaassõitjad passiivse suitsetaja rolli ning võib neil põhjustada haigestumist hingamisteede tõbedesse, mistõttu tuleks uurijate hinnangul keelustada suitsetamine vähemalt sellistes autodes, kus reisivad lapsed, vahendab AP. Eksperimentide käigus mõõdeti, kui palju satub autosalongi saasteosakesi olukorras, kus juhi kõrval istuv kaassõitja tõmbab suitsu. Kui suitsetaja avas enese kõrval asuva akna, oli autosalongi õhusaasteosakeste tasemeks 199 mikrogrammi kuupjardi (1 jard = 0,914 meetrit) kohta ning kui aknad olid suletud, tõusis see näitaja 2926 mikrogrammini kuupjardis. Uurimistööd juhtinud Richard Edwards tõi näitena esile, et sama tase küündib väga tiheda sudu korral suurlinnas vaid 35-40 mikrogrammini kuupjardi kohta. Ta lisas, et autos suitsetamine sunnib kaassõitjaid sisse hingama igal juhul oluliselt enam sigaretisuitsu kui keskmises suitsu täis baaris. Teadurid kutsuvad nüüd Uus-Meremaa valitsust üles keelustama suitsetamist vähemalt kõigis sellistes autodes, kus reisivad kaassõitjana lapsed. Taoline keeld on juba seadustatud mitmetes USA osariikides ning ühes Austraalia osariigis.

Vaata ka:

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

Vähemalt 25% suitsetajatest tekib raske kopsutõbi

Sotsiaalministeerium: Epiviri hankega ei tekitatud riigile rahalist kahju

2006-10-27T13:02:00.000+03:00

Sotsiaalministeeriumis läbi viidud HIV-positiivsete ravimi Epivir (lamivudiin) hanke audit järeldas, et riigile rahalist kahju ei tekitatud ja isiklikku kasu ükski ametnik ei saanud. Samas tuvastas audit ministeeriumi teatel riigihangete seaduse rikkumise ning näitas, et ravimite hankimiseks oleks saanud ja pidanud kasutama teisi teid. Samuti leiti, et garantiikirja väljastamine GlaxoSmithKline Eesti OÜ-le ei olnud vajalik, sest riigieelarve seaduse §31 sätestab, et riigiasutus võib sõlmida lepinguid esemete ostmiseks või teenuste tellimiseks eelseisvate eelarveaastate arvel tingimusel, et ühelgi eesseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate lepingujärgsete maksete maht kokku ei ületa 50% temale jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summast. Audit tuvastas riigihangete seaduse rikkumise, kuna riigihanke läbiviimist alustati pärast ravimite tarne toimumist. Sotsiaalministeeriumi juhtkond otsustas, et karistada keegi ei saa, sest rikkumisi ei pandud toime isikliku kasu nimel, vaid soovist tagada HIV-positiivsetele haigetele hädavajalik ravi ning väheste teadmiste tõttu riigihanke läbiviimisel.

Vaata ka:

Sotsiaalministeerium ostis ravimeid fiktiivse riigihankega

Mõõduka alkoholitarbimise positiivne mõju meeste südametervisele sai taas kinnitust

2006-10-27T09:14:00.000+03:00

Kuigi teaduslikes uuringutes on pidevalt leitud, et mõõdukas alkohoolsete jookide tarvitamine alandab meestel südamelihase infarkti riski, on tavaliselt õhku rippuma jäänud küsimus - mis siis, kui mõõdukad alkoholitarvitajad on samad mehed, kes toituvad tervislikult, hoiavad oma kehakaalu kontrolli all, teevad korralikult trenni ja ei suitseta? Sellisel juhul ei ole võimalik väita, et nende meesterahvaste keskmisest väiksem infarktioht on põhjustatud just mõõdukast alkoholitarvitamisest. Nüüd viisid aga Beth Iisraeli diakoonilise meditsiinikeskuse ja Harvardi meditsiinikooli teadurid läbi uuringu, mis näitab ScienceDaily teatel üheselt, et alkoholil on siiski meeste südametervisele positiivne mõju. Ajakirjas Archives of Internal Medicine tutvustatud uurimistöös analüüsiti enam kui 8867 40-75 aastase meesterahva viimase 20 aasta tervisekäitumist puudutavat informatsiooni ning leiti, et päevas 0,5-2 alkohoolse joogi annust tarvitavad terve eluviisiga mehed saavad oma täiskarsklastest tervete elukommetega sookaaslastest või vaid keskmiselt kuni 5 grammi alkoholi päevas tarvitavate meestega infarkti 40%-60% väiksema tõenäosusega. Uurijate sõnul ei aruta arstid patsiendiga südametervisest rääkides tavaliselt mõõduka alkoholitarvitamise eeliste üle, kuna on olemas oluliselt ohutumaid südameriskide alandamise viise, nagu näiteks regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Uurimistööd juhtinud Kenneth Mukamal sõnas, et antud leiu valguses võiks mõõdukat alkoholitarvitamist soovitada kui täiendavat südametervise riskide alandamise viisi, ent seda siiski vaid juhul, kui meesterahvas elab ka muidu tervislikku elu.

Vaata ka:

Punane vein aeglustas hiirtel Alzheimeri tõve sarnase haiguse süvenemist

Uuring: mõõdukas alkoholitarvitamine ei pruugi olla tervisele kasulik

Ülekaalulisustablett ravib ka diabeeti

2006-10-27T08:45:00.000+03:00

Belgia uurijad avastasid, et ravimifirma Sanofi-Aventis ülekaalulisusravim Acomplia (rimonabant) hoiab II tüüpi ehk insuliinisõltumatut diabeeti põdevatel patsientidel vere suhkrutaset normaalsetes piirides ja vähendab neil südamesurma riski ning võib seega kujuneda uudseks ravilähenemiseks antud tüüpi suhkrutõve ravis, teatab Reuters. Uurimistööd juhtinud Liege'i ülikooli professor Andre Scheen märkis, et igapäevane 20-milligrammine rimonabanti annus üheskoos tervisliku toitumise ning regulaarse füüsilise aktiivsusega võib kujuneda uueks insuliinisõltumatu diabeedi puhul kasutatavaks ravistandardiks. Kehakaalu vähendamine ning vere glükoositaseme kontrolli all hoidmine on diabeetikutele ülimalt tähtis ja aitab kahandada riski, et neil tekivad mitmed tõsised tervisehädada, nagu insult, nägemiskaotus ning neeru- ja närvikahjustused. Ajakirjas Lancet tutvustatud uuringus osales 1047 ülekaalulist diabeetikut, kellele anti kas 5 milligrammi või 20 milligrammi ravimit või siis platseebopreparaati. Acompliat tarvitanud patsientidel alanes kehakaal platseebogrupi liikmetega võrreldes oluliselt kiiremini ning neil olid paremad ka muud diabeedi ja ülekaalulisusega seotud riske põhjustavad tervisenäitajad. Patsiendid talusid ravimit üldiselt hästi, kuigi mõnedel neist põhjustas see ka iiveldust, oksendamist ja ärevushooge.

Vaata ka:

Tuvastati diabeediriski kahekordistav geenivariant

Insuliinitootvate rakkude siirdamise mõju kaob kiiresti

Gripivaktsiin on apteekidest otsas

2006-10-27T04:11:00.000+03:00

Inimesed, kes tahavad end talve eel gripi vastu vaktsineerida lasta, avastavad, et apteekides vaktsiini ei ole, teatab Sakala. Sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika projektijuht Andre Vetka põhjendas puudust sellega, et tänavu eeldatavasti levima hakkavate gripitüvede kindlakstegemisele kulus Maailma Tervishoiuorganisatsioonil (WHO) tavapärasest rohkem aega. Seetõttu viibis ka vaktsiini tootmine. Vaktsiinipõud valitses ka mullu. Siis põhjendati seda ootamatult suure kaitsesüsti soovijate arvuga, sest linnugripi oht oli inimesed ärevile ajanud. Tartu Ülikooli Kliinikumi viroloogialabori juhataja Ene Laja ütles, et vaktsiini hilinemise pärast ülearu muretseda ei maksa, sest nagu elu on näidanud, algab gripilaine jaanuaris, nii et ka detsembri algul võib veel kaitsesüsti teha. Viroloogi sõnul on praegu respiratoorsete viiruste rindel üsna vaikne ja vaktsineerimiseks oleks õige aeg. Kui mingi viirus on juba kallal ja inimest vaevab valutav kurk, köha või koguni palavik, ei tohi Laja sõnul kaitsesüstimist teha, vaid tuleb oodata tervenemist.

Vaata ka:

Uuring: gripivaktsiin on lastele ohutu

Tänavu jääb gripivaktsiin pisut hiljaks

Parim rasvapõletaja on reeglina hommikune trenn

2006-10-27T04:00:00.000+03:00

Kuna keha bioloogiline kell on inimestel erinev, siis kindlasti ei saa väita, et just hommikul peab trenni tegema, kuid hommikust treeningut peetakse kõige paremaks rasvapõletustreeninguks, vahendab SL Õhtuleht Kalev Spa peatreeneri Kristi Roosimägi sõnu. Rasvakulutusprotsessid on tugevalt seotud veresuhkru tasemega organismis. Nimelt takistab veresuhkrut stabiliseeriv hormoon insuliin intensiivset rasvaainevahetust. Insuliini eritub vastavalt sellele, kui kõrge on veresuhkru tase – mida kõrgem on, seda rohkem eritub. Kuna toit, eriti süsivesikuterikas toit, mõjutab oluliselt veresuhkrut, siis hommikul kohe pärast ärkamist, kui veresuhkur on veel madal on trenni tegemine rasvapõletuse seisukohast kõige tõhusam. Siiski ei tohiks hommikul tühja kõhuga väga tempokalt treenima asuda, pigem tuleks valida rahulikum treening. Kuigi intensiivne treening on küll tõhus rasvapõletaja, võib liialt madal veresuhkru tase ohtlikuks muutuda. Suureneb peapöörituse ja minestuse oht. Selliste sümptomite tekkides tuleb treening muidugi kohe katkestada. Hästi sobivad hommikusteks treeninguteks mõõdukas tempos ujumine, vesiaeroobika, sörkjooks, veidi tempokam kõnd, bodypump või mõni muu lihtne aeroobikatreening, aga kindlasti ka jooga, bodybalance ja pilates. Kui trennitegemine hommikul päris tühja kõhuga tundub mõeldamatu, siis võiks võtta midagi kergemat, näiteks enne kodust väljumist juua klaas mahla või süüa väikse jogurti.

Vaata ka:

Ainult käimisega head füüsilist vormi ei saa

Sporditegemist võib alustada ka keskeas

Algas Eesti mahukaim rahva terviseuuring

2006-10-27T02:41:00.000+03:00

Sotsiaalministeeriumi tellimusel algas küsitlus, mille eesmärk on rahva tervise hindamine, teatab Postimees. Järgmise aasta maini võivad ligi 10.000 inimese koduuksest astuda sisse küsitlejad, et selgitada välja, millised terviseprobleemid inimesi kimbutavad ja kuidas see nende elu mõjutab. Ligi kaks tundi vältava vestluse ajal esitatavad küsimused puudutavad erinevaid valdkondi, alates sellest, kus on sündinud vastaja vanemad ja kus tema ise, millised tervisemured ning kroonilised haigused on saatnud teda lapsepõlves, koolis ja tööl, ning milline on tema toimetulek käesoleval hetkel. Uuringu koordinaatoriks on Tervise Arengu Instituut, mille teaduri Leila Oja sõnul tehti viimane ja seni ainus nii mahukas uuring kümme aastat tagasi. Kuna 1996. aasta tulemusi ei olnud seni millegagi võrrelda, siis annab nüüdne uuring tema sõnul hetkeolukorrale lisaks ülevaate ka sellest, kas eestlaste tervis on kümne aastaga paremaks või halvemaks läinud, ning milline on see muu Euroopaga võrreldes. Lisaks sellele peaks uuring Oja kinnitusel andma vastuse küsimusele, mida on vaja teha rahva tervise parandamiseks.

Vaata ka:

Ühispöördumine juhib tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele

Riik asub koostama rahvastiku tervise arengukava

Karri hoiab kõrges vanuses vaimu terava

2006-10-26T21:03:00.000+03:00

Singapuri ülikooli teadlaste uurimistööst selgus, et söögikordade raames keskmisest enam maitseainet karrit tarbivad eakad inimesed on oma karrit vähem söövatest eakaaslastest teravama mõistusega, kirjutab Reuters. 1010 60-93 aastase Aasia päritolu inimese karritarbimise taset ning vaimse võimekuse testi tulemusi võrrelnud uurijad avastasid, et inimestel, kes tarbivat karrit kas vähemalt kord 6 kuu jooksul või iga kuu või isegi iga päev, on vaimuteravus märksa kõrgemal tasemel kui neil, kes ei tarvita karrit enese kinnitusel mitte kunagi. Kõige suurema efekti andis igapäevane karritarvitamine, ent mõistust muutis teravamaks ka vaid vähene selle maitseaine kasutamine. Uurijate hinnangul on karri positiivse mõju peamiseks tekitajaks looduslik ühend kurkumiin, millel on teadaolevalt antioksüdantlikke ja põletikuvastaseid omadusi. Teadlaste hinnangul võib karri suur populaarsus olla üheks põhjuseks, miks Aasias esineb Alzheimeri tõbe neli korda harvemini kui näiteks Ameerika Ühendriikides.

Vaata ka:

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena

Uuring: pikemad inimesed on targemad

Paastumine võib kiirendada selgroovigastusest paranemist

2006-10-26T20:18:00.000+03:00

Briti Columbia ülikooli uurijate teadustööst selgus, et vigastatud seljaajuga rotid, kellele üle ühe päeva midagi süüa ei antud, paranesid oma iga päev toidetud liigikaaslastega võrreldes kaks korda kiiremini, kirjutab New Scientist. Kaks kuud pärast selgroovigastuse tekitamist suutsid paastunud rotid ka füüsilist pingutust nõudvaid ülesandeid oma täiskõhuga saatusekaaslastest paremini sooritada. Leid on järjekordseks näiteks sest, et kaloritarbimise piiramine võib kiirendada paranemist eri tüüpi vigastustest. Kui senistes uurimistöödes on leitud, et positiivne efekt on mõned kuud enne näiteks insuldi põhjustatud vigastusi alustatud kaloritarbimise piiramisel, siis nüüd tõestati esmakordselt, et hea tulemuse annab ka alles pärast vigastust kohandatud toitumispiirang. Uuringut juhtinud Ward Pluneti hinnangul aitab nälgimine vigastustest paranemist kiirendada seetõttu, et surub alla organismi immuunsüsteemi aktiivsust. Nii satub vigastuspiirkonda vähem üliaktiivseid immuunrakke, mis kipuvad seda sageli sel määral eristama, et takistavad uute närviühenduste teket. Ka näib kaloritarbimise piiramine muutvat seljaajus asuvaid rakke enam vastuvõtlikeks kasvu soodustavate hormoonide toimele.

Vaata ka:

Pikaealisuse võtmefaktoriteks võivad olla kasvuhormoon ja insuliin

Nälgimine võib pikendada eluiga ka inimesel

Regulaarne mõõdukas trennitegemine hoiab külmetushaigused eemal

2006-10-26T14:33:00.000+03:00

Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadurite uurimistööst selgus, et pikaaegne ja regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendab vanematel naistel tavaliste külmetushaiguste esinemissagedust, kirjutab Reuters. Ajakirjas American Journal of Medicine tutvustatud uuringusse kaasati 115 ülekaalulist menopausijärgses vanuses naist, kes ei olnud varem regulaarselt trenni teinud. Vabatahtlikud jagati kahte gruppi - esimese grupi liikmed tegid viis korda nädalas kaasa 45 minutit kestva mõõduka tugevusega treeningprogrammi ning teise rühma kuuluvad naised osalesid kord nädalas 45 minutit väldanud venitamisharjutuste tunnis. 12 kuu vältel täitsid naised küsimustikke, milles nad andsid teada, kui palju allergiaid, külmetushaigusi ning muid tervisehädasid neil esines. Uurijad avastasid, et regulaarselt füüsiliselt aktiivsetel naistel esines mõnevõrra vähem külmetushaigusi ning nende esinemissagedus näis vähenevat seda enam, mida kauem olid naised sportinud. Viimase kolme kuu vältel haigestusid trennigrupi liikmed külmetustõbedesse kolm korda harvemini kui nende vaid venitusharjutustega tegelenud ea- ja sookaaslased.

Vaata ka:

Uuring: viirushaigused võivad viia mälu

Tallinna ümbruses on palju tervisejooksuks sobivaid kohti

Viljakusprobleemidega paaride lastel on suuremad terviseriskid

2006-10-26T14:02:00.000+03:00

Viljakusprobleemidega paaride lastel diagnoositakse keskmisest oluliselt sagedamini erinevaid raskeid tervisehäireid, mille hulka kuuluvad muuhulgas autism, vaimne alaareng ning erinevad vähivormid, teatab BBC. 4000 naist ja nende kuni 6-aastaseid lapsi hõlmanud uuringut juhtinud California ülikooli professor Mary Croughan selgitas, et viljakusprobleemidega inimestel on sagedamini ka muid tervisehädasid, nagu näiteks südamehaigused ja diabeet ning neil tekib tihedamini komplikatsioone raseduse ning sünnitamise käigus. Rasestumisraskustega naiste lastel on umbes 2,7 korda keskmisest kõrgem vaimse alaarengu, epilepsia ning erinevate vähivormide risk. Autismi esineb aga sellistel emade lastel koguni keskmisest neli korda sagedamini. Tavalisest enam diagnoositakse viljakusprobleemidega paaride lastel veel aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ADHD), alanenud õpivõimekust ning erinevaid nägemis- ja kuulmiskahjustusi. Lisaks vanemate eneste tervisehädadele võivad nende laste tervist halvendada ka mitmed kunstliku viljastamisega (IVF) seotud protseduurid, leiavad eksperdid. Samas toonitavad asjatundjad, et üldised terviseriskid lapsele on siiski madalad ning naised ei peaks lapse saamise soovist loobuma, kuid enne tuleks siiski oma tervist parandada ja tähelepanelikult tuleks ära kuulata kõik arsti soovitused.

Vaata ka:

Eksperdid: IVF-mitmike sünde tuleks vähendada

Haigekassa hüvitab kehavälise viljastamise ravimeid

Võru kiirabi võib varsti tegevuse lõpetada

2006-10-26T09:36:00.000+03:00

Lõuna-Eesti haigla võib uuest aastast Võru kiirabi tegevuse lõpetada ning kiirabiteenuse osutamise maakonnas Tartu Ülikooli kliinikumile üle anda, kirjutab Võrumaa Teataja. Viimase tõuke Võru kiirabi kaotamiseks andis ajalehe teatel teenistuse senise juhi lahkumine Tartu kiirabi juhiks ning hiljutine liiklusõnnetus, mis viis rivist välja ühe Võru kiirabiauto. Lõuna-Eesti haigla nõukogu esimees Kurmet Müürsepp kinnitab selliseid kavatsusi, sest väikese kiirabimeeskonna pidamine muutub tema hinnangul järjest raskemaks. Samas ei kinnitanud ta otsesõnu, et 1. jaanuarist lõpetab Võru kiirabi töö, märkides, et otsus kiirabi edasise saatuse kohta tehakse ilmselt haigla nõukogu novembris toimuval istungil. Müürsepp kinnitas, et patsientide teenindamine Võru kiirabi kadumise tõttu ei halvene. Ta lisas, et lähikonnas teenindab Tartu kiirabi Antslat ja Põlvat ning meenutas, et ka Antsla ja Põlva kiirabi kaotamisel oli mitmesuguseid hirme, kuid need ei ole tõeks osutunud.

Vaata ka:

Esmaabiõpetaja: vigastatut tuleb koheselt abistada

Suuremalt jaolt vigastatakse end kodus

Uneuurijad: unesseksimine on tõsine probleem

2006-10-26T09:10:00.000+03:00

Uneeksperdid üritavad mõista haruldast meditsiinilist häiret, mille korral inimesed otsivad ja tihti ka leiavad enese teadmata öösel seksuaalset kontakti, kirjutab Reuters. Unesseksimise ehk seksomnia uurimine on uurijate kinnitusel keeruline töö, sest inimesed häbenevad sest isegi arstile rääkida. Samal ajal on tegemist tõsise probleemiga, sest selle partnersuhteid ohustava tervisehäda vastu praegu toimivat ravi ei ole. Enamik uneuurijaid peab seksomniat uneskõndmise erivormiks, kus inimene on ärkveloleku ja une vahel ning teeb asju, mida ta hommikul ärgates reeglina ei mäleta. Kui uneskõndimist esineb hinnanguliselt 2%-4% täiskasvanutest, siis unesseksimine on oluliselt haruldasem nähtus. Samas sai 2005. aastal toimunud internetiuuringus kinnituse 219 seksomnia juhtumit, mis näitab, et seda veidrat häiret võib põdeda enam inimesi, kui üldiselt arvatakse. Lankenani haigla unespetsialist Mark Pressman rääkis, et enamikel juhtudel toimub seksuaalvahekord ka seksomnia puhul siiski elukaaslaste vahel. New Hampshire'i ülikooli psühholoog Michael Mangan märkis, et kuna spetsiifilist ravi selle häire puhul ei ole, tuleks sihikule võtta seda vallandavad peamised mõjurid unedefitsiidi ja stressi. Eksperdid üritavad välja töötada ka senisest täpsemaid seksomnia diagnoosimise meetodeid, sest üksikutel seksuaalsete rünnakute asjaolusid vaagivatel kohtuprotsessidel on nende järele juba praegu vajadust tuntud.

Vaata ka:

Potentsiravimite kasutamine suureneb Eestis pidevalt

Uuring: eestlased on sugueluga soomlastest vähem rahul

Uuring: kopsuvähi skaneeringud võivad päästa inimelusid

2006-10-26T03:07:00.000+03:00

Seni kõige laialdasemas antud valdkonda puudutavas uurimistöös selgus, et regulaarsed kompuutertomograafuuringud (CT-uuringud) tuvastamaks märke varajases arengustaadiumis kopsuvähist aitavad kaasa selle haiguse varajasele avastamisele ning võivad päästa inimelusid, vahendab Reuters. Dr. Claudia Henschke ja ta kolleegid New Yorgi Weill Cornelli meditsiinikeskusest teatasid ajakirjas New England Journal of Medicine, et CT-uuringuid võiks kasutada suitsetajate ja teiste kopsuvähi riskigruppi kuuluvate inimeste puhul regulaarselt kord aastas. Kuigi kopsuvähi patsientidest sureb 95%, olid mitmed uurimistöös raames CT-uuringute abiga varakult diagnoositud patsiendid veel aastaid pärast esmast diagnoosi elus. Paljud kopsuvähi asjatundjad on uuringut siiski juba teravalt kritiseerinud, märkides, et see tõestab vaid kopsuvähi varajase diagnoosimise võimalikkust CT-uuringute abil, ent ei näita veenvalt, et see aitab ka märkimisväärses mahus suremust vähendada. Henschke töörühm viis CT-uuringu läbi 31.567 inimesel, kellest ühelgi ei esinenud kopsuvähi sümptomeid. Antud tüüpi vähkkasvaja leiti 484 juhul ning 412 tuvastatud kopsuvähki olid varajases arengustaadiumis, kus kasvaja ei olnud veel kopsus laiali kandunud ning seda oli võimalik lihtsal moel kirurgiliselt eemaldada. Kopsuvähi peamiseks põhjustajaks peetakse suitsetamist ning see tõbi viib maailmas igal aastal hauda umbes 1,3 miljonit inimest.

Vaata ka:

Paljud ameeriklased on meditsiiniliste uuringute jaoks liiga paksud

Naiste haigestumine kopsuvähki sageneb

Nikotiiniplaastrid võivad olla intensiivravis liiga ohtlikud

2006-10-26T02:47:00.000+03:00

Intensiivravi osakonnas viibivatele patsientidele suitsetamise võõrutusnähtude alandamiseks organismi viidavad nikotiinikogused võivad tõsta neil surmariski, vahendab New Scientist Mayo kliiniku teadurite uurimistöö mõneti üllatavat leidu. Tavaliselt nikotiiniplaastri näol kohandatavat nikotiini asendusravi kasutatakse sageli nende intensiivravis viibivate patsientide puhul, kel ilmnevad tugevad võõrutusnähud ja kes ei ole oma raske tervisliku seisundi tõttu võimelised haigla suitsuruumi minema. 224 intensiivravi saava patsiendi jälgimisel selgus, et kui ilma nikotiini asendusravita suitsetajatest suri tervislikest põhjustest tingitud suitsetamispausi ajal vaid kolm patsienti, siis nikotiini asendusravi saanute seas esines surmajuhtumeid koguni 18. Ka viibisid nikotiiniplaastriga patsiendid intensiivravi osakonnas keskmiselt 2 tundi kauem kui nende võõrutusnähtudega saatusekaaslased. Uurimistööd juhtinud Mayo kliiniku arst Bekele Afessa sõnas, et paljud vaadeldud patsiendid sattusid intensiivravisse infektsioonist põhjustatud veremürgistuse ehk sepsise tõttu ning organismi viidud lisakogus nikotiini võis neil artereid ahendades olulisel määral südame-veresoonkonna efektiisvsust kahandada, mistõttu vähenes elunditesse jõudva hapniku kogus. Kaudselt annab sellele teooriale lisakaalu tõik, et paljud vaadeldud patsiendid surid mitmete organite ülesütlemise tõttu.

Vaata ka:

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

Uuring: nikotiini asendusravi on arvatust vähem efektiivsem

Tablette ei tohiks enne tarbimist purustada

2006-10-26T02:33:00.000+03:00

Eksperdid hoiatavad, et ravimitablettide lihtsamaks neelamiseks nende purustamine võib põhjustada ränki kõrvalmõjusid, mis võivad olla ka surmavad, vahendab BBC. Töögrupp, kuhu kuuluvad nii Suurbritannia ravimiteadlased kui ka juristid, selgitas, et tabletid on sageli kaetud spetsiaalse kihiga, mis mõjutab seda, kui kiiresti ja kus nende toimeained organismis imenduvad. Pillide purustamine viib aga selle süsteemi rivist välja. Hinnanguliselt esineb raskusi tablettide neelamisel kuni 60% eakatest patsientidest ning ca 80% hooldushaiglates töötavatest meditsiiniõdedest purustab hooldatavate tarbeks aeg-ajalt tablette pulbriks. Ekspertiderühma juhtinud ravimiuurija David Wright märkis, et selle asemel tuleks neelamisraskustega patsientidele välja kirjutada ravimeid, mida saab organismi viia muul kujul. Muuhulgas ei tohiks enne tarbimist purustada näiteks rinnavähis kasutatava tamoksifeeni ning valuravis kasutusel oleva morfiini tablette. Neist viimasel juhul võib pilli pulbristamine olla ka surmava toimega, sest nii võib ravim organismis imenduda liiga kiiresti.

Vaata ka:

Ravimikarpidele tuleb pimedate kiri

Loomisel on hirmutunnet ravivad tabletid

Indias levib lastehalvatus

2006-10-25T18:56:00.000+03:00

India valitsusametnikud tunnevad tõsist muret aina kasvava hulga poliomüeliidi ehk lastehalvatuse juhtumite tõttu riigis, teatab BBC. Viimase kuu aja vältel on Indias registreeritud 119 uut lastehalvatuse juhtumit ja ühtekokku on neid nüüd teada 416. Kui esialgu levis tõbi ainult põhjapoolses Uttar Pradeshi osariigis, siis nüüd on see jõudnud ka naaberpiirkondadesse ja esimesed juhtumid on nüüd registreeritud juba ka pealinnas Delhis. Kogu 2005. aasta jooksul teatati Indias vaid 66 polimüeliidi juhtumist. Alla 5-aastastele lastele nakkav poliomüeliit ründab närvisüsteemi ning võib põhjustada halvatust. Kuna sel aastal on maailmas registreeritud vaid 1449 polimüeliidi juhtumit, peetakse Indias toimuvat suureks ohuks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) plaanile lastehalvatus igaveseks maamunalt kaotada.

Vaata ka:
Tervishoiueksperdid hoiatavad lastehalvatuse pealetungi eest
Namiibia teatas lastehalvatuse puhangust

Britid kavandavad esimest täielikku näosiirdamist

2006-10-25T14:14:00.000+03:00

Suurbritannia kirurgi Peter Butleri juhitav töörühm kavatseb lähimate kuude jooksul läbi viia maailma esimese täieliku näosiirdamise, teatab BBC. Butler on saanud oma ettevõtmisele ka Suurbritannia ravimiametnike heakskiidu. Butler ja ta kolleegid ei ole esimeseks täielikuks näosiirdamiseks sobivat patsienti veel välja valinud, ent on juba ühendust võtnud umbes 30 võimaliku kandidaadiga. Patsientide valiku üheks kriteeriumiks on hinnang sellele, kuidas suudavad nad taluda operatsiooniga kaasnevat psühholoogilist survet. Praeguste plaanide kohaselt viiakse ühtekokku läbi neli täieliku näosiirdamise operatsiooni, mis toimuvad kuuekuuliste vahedega. Butler selgitas, et operatsioonipakkumine tehakse patsientidele, kes on juba üle elanud kuni 70 näolõikust ja keda ei saa ilukirurgia valdkonda kuuluvate meetoditega enam aidata. Aasta eest viisid Prantsusmaa kirurgid koera poolt pureda saanud Isabelle Dinore'l (pildil) läbi esimese osalise näosiirdamise ning ekspertide kinnitusel võib lõikust nimetada õnnestumiseks.

Vaata ka:
Esimest näosiirdamist peetakse õnnestunuks
Hiina meedia: näosiirdamise patsient paraneb kenasti

Haigekassa maksis 830.000 krooni täiendavat ravimihüvitist

2006-10-25T13:36:00.000+03:00

Eile kandis Eesti Haigekassa 425 inimese pangakontole täiendavat ravimihüvitist kogusummas 832.511 krooni, teatab haigekassa. Nimetatud summast maksti 804.867 krooni 2006. aasta eest (425 inimesele), 23.130 krooni 2005. aasta eest (11 inimesele) ning 4.514 krooni 2004 aasta eest (3 inimesele). 2006. aasta 9 kuu jooksul on haigekassa maksnud kindlustatutele täiendavat ravimihüvitist kokku 691 isikule summas 2.310.479 krooni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on inimeste arv, kellele täiendavat ravimihüvitist välja on makstud, suurenenud 263 võrra. Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis, mille arvestamise aluseks on inimese poolt ühes kalendriaastas soodusravimitele tehtud kulutused. Korra kehtestamise eesmärk oli luua võimalus saada täiendavat rahalist hüvitist nendel inimestel, kes ühes kalendriaastas kulutavad haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks enam kui 6000 krooni. Maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas on kuni 9500 krooni.

Vaata ka:

Haigekassa eelarve projekt annab perearstidele lisaraha

Haigekassa eelarve suureneb 2007. aastal 22%

Ebaühtlane näotoon kaotab naise noorusliku välimuse

2006-10-25T10:10:00.000+03:00

Ajakirjas Evolution and Human Behavior tutvustatud Viini ülikooli uurijate teadustööst selgub, et lisaks näokortsudele muudab naise näo kõrvalseisja jaoks vanemaks ka ta ebaühtlane näotoon, kirjutab LiveScience. Uurimistööd juhtinud Karl Grammer märkis, et seega ei ole näokortsud ainus visuaalne märk naise vanuse kohta. Uurijad kasutasid eksperimentide käigus 169 valgenahalise naisterahva näopilte ning muutsid arvutitarkvara abiga nende näovärvi selliselt, et tulemuseks oli 169 erinevad näotooni. Sama protsessi käigus eemaldati kõik muud vanusest märku andvad vihjed, nagu näiteks kortsud, vaod ja jooned. Seejärel paluti 430 vabatahtlikul hinnata forode järgi naiste vanust ning nende tervislikku seisukorda ja meeldivust. Ühtlase näotooniga naiste tervislikku seisukorda ning meeldivust hinnati võrrelduna ebaühtlase ja laigulise näotooniga naistega oluliselt paremaks ja kõrgemaks ning neile hinnanguliselt pakutud vanus oli märkimisväärselt madalam. Inimese näotooni mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks ultraviolettkiirgus ning nahaaluste veresoonte hulk ja tervislik seisund. Kollakate ning tuhmide laikude teke näonahale kaasneb ka loomulike vananemisprotsessidega.

Vaata ka:

Vaesus muudab keharakud vanemaks

Kortsulistel suitsetajatel on suurem haigestumisrisk

Trennitegemine aitab suitsetamisest loobuda

2006-10-25T09:28:00.000+03:00

Austria Otto Wagneri haigla ning Lainzi haigla teadurite uurimistöös tehti kindlaks, et suitsetajad, kes kombineerivad nikotiini sisaldava närimiskummi ja nikotiiniplaastri kasutamist regulaarse trennitegemisega, jätavad oma eluohtliku harjumuse maha suurema tõenäosusega, kui vaid nikotiini asendusravile lootvad suitsusõltlased, teatab Reuters. Eksperimendi käigus valiti välja 86 kahest Austria haiglast pärinevat patsienti, kes üritasid suitsetamist maha jätta kas ainult nikotiini asendusravi toel või lisaks sellele ka regulaarselt trenni tehes. Kolme kuu möödudes ei teinud endiselt suitsu 80% trennigruppi kuulunutest ning vaid 52% ainult nikotiiniga närimiskummi ja nikotiiniplaastrit kasutanutest. Ka selgus, et füüsiliselt aktiivsed inimesed suutsid päevas suitsetatavate sigarettide hulka enam vähendada ka siis, kui nad suitsetamist päris maha ei jätnud ning mitmed kopsude tervisetestid andsid neil võrdlusgrupi liikmetega võrreldes oluliselt paremaid tulemusi.

Vaata ka:

Avalikes ruumides suitsetamise keelamine vähendab südameinfarkte

Suitsetamine võib tõsta HI-viirusesse nakatumise riski

Taastusravi raha on juba mõnda aega otsas

2006-10-25T08:44:00.000+03:00

Tänavu oli taastusravi vajavate inimeste rehabilitatsiooniks eraldatud 30 miljonit krooni, mis sai otsa juba aasta esimeses pooles, teatab SL Õhtuleht. Tervise Arengu Instituudi projektijuhi Külli Rohu sõnul on kogu süsteem vigane, sest praeguse korralduse juures neelab peale muu väga suure osa rahast bürokraatia. Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Marina Runno tunnistab, et teenust saavad peamiselt aktiivsemad nõudjad. Tänavusest lisaeelarvest loodetakse rehabilitatsioonile juurde saada 16 miljonit krooni. Eestis on umbes 113.000 puudega inimest.

Vaata ka:

Eurodirektiiv kergitab tervishoiukulutusi

Sotsiaalministeerium ostis ravimeid fiktiivse riigihankega

Uuring: gripivaktsiin on lastele ohutu

2006-10-24T23:42:00.000+03:00

Ameerika Ühendriikide haiguskontrolli- ja ennetuskeskuste (CDC) teadurite mahukas uuring näitas, et sesoonsed gripivaktsiinid on lastele ohutud ja väikelaste vaktsineerimine gripi vastu on vajalik, kirjutab CNN. 45.000 last hõlmanud uurimistöös leiti, et gripivaktsiin põhjustas arsti tähelepanu nõudvaid kõrvaltoimeid neist vaid üksikutel ning mitte ükski kõrvaltoimetest ei olnud eluohtlik. Samal ajal sureb CDC hinnangul maailmas igal aastal gripi ja sellest põhjustatud tüsistuste tõttu enam kui 90 miljonit alla 5-aastast last. Teadlased leidsid, et 45.000 gripi vastu vaktsineeritud lapsest vaid kolmeteistkümnel tekkis tugev nõrkus ning kõhulahtisus, ent needki möödusid juba lühikese aja möödudes. Ajakirjas Journal of the American Medical Association tutvustatud andmeanalüüsist selgus ka, et pärast vaktsineerimist pöördusid lapsevanemad keskmisest harvemini arsti poole lapse ülemiste hingamisteede külmetushaiguse tõttu, ent selle põhjuseks on tõenäoliselt tõik, et vanemad olid veendunud, et ilmnenud sümptomid ei anna märku gripist.

Vaata ka:

Tänavu jääb gripivaktsiin pisut hiljaks

Gripivaktsiin toimib väikelastel efektiivsemalt ninapihustina

Eesti tervishoiutöötajad ähvardavad streigiga

2006-10-24T13:28:00.000+03:00

Eesti Arstide Liidu (EAL) laiendatud volikogu otsustas ETV24 teatel, et kui nõudmisi tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja palgakokkuleppe sõlmimiseks eiratakse, hakatakse tegema ettevalmistusi töörahu katkestamiseks. EAL laiendatud volikogu, kus osalesid ka õdede ja hooldajate kutseliitude esindajad, kogunes esmaspäeval Mustamäe haiglas ning kokku oli kohal ligi 500 tervishoiutöötajat. Tervishoiutöötajate ühisavalduses märgitakse, et tervishoid ei ole Eesti vabariigis prioriteet ja tervishoiukulutuste osakaal järgmise aasta riigieelarves ei suurene hoolimata sellest, et Eestis on Euroopa Liidu riikidest halvim tervishoiu finantseerimine ja lühim keskmine eluiga. Tervishoiutöötajate esindajate väitel on valitsus seisukohal, et tervishoiusüsteemi finantseerimiseks piisab ravikindlustusmaksust laekuvast rahast ja kõik probleemid tuleb lahendada haigekassa eelarve vahenditega. Tervishoiutöötajate ühenduste hinnangul on Eesti meditsiini suurim kitsaskoht praegu töötajate puudus.

Vaata ka:

Ühispöördumine juhib tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele

Haiglate liit: arstide üleostmist vähendaks täiendav finantseerimine

Uuring: viirushaigused võivad viia mälu

2006-10-24T13:02:00.000+03:00

Akuutsed viirusinfektsioonid võivad põhjustada ajus pidevalt kuhjuvaid kahjustusi ning tekitada sel viisil pikema aja jooksul mäluprobleeme, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Neurobiology of Disease tutvustatud ja hiirtel läbi viidud katsete käigus selgus, et inimesel muuhulgas tavalisi külmetushaigusi, kõhulahtisust ja poliomüeliiti ehk lastehalvatust põhjustavad pikornaviirused võivad olla kõrgemas vanuses ilmnevate mäluprobleemide põhjuseks ning võivad selgitada nende eakate patsientide mälu halvenemist, kes ei põe Alzheimeri tõbe või mõnda muud neurodegeneratiivset haigust. Charles Howe ja ta kolleegid Mayo kliiniku meditsiinikolledzhist nakatasid laborihiiri inimese poliomüeliidiviirusega lähisuguluses oleva haigustekitajaga. Katsetes kasutatud hiired olid geneetiliselt muundatud sellisel viisil, et nad küll haigestusid, ent ei jäänud tõve tõttu halvatuks. Uurijad avastasid, et isegi haigusest paranenud hiirtel oli võrrelduna tervete liigikaaslastega ilmseid raskusi meenutamaks labürintide läbimist, mille nad olid vahetult enne haigestumist selgeks saanud. Lahkamisel selgus, et viirustõbe põdenud hiirtel esines aju mäluprotsesside eest vastutavas piirkonnas laialdasi kahjustusi. Howe märkis, et pikornaviiruste hulka kuuluvad haigustekitajad on võimelised läbima ajubarjääri ning kuna samasse viiruste perekonda kuuluvad ka mitmed inimesel tavalisi külmetushaigusi põhjustavad viirused, on võimalik, et elu jooksul põetud arvukad viirustõved on üheks kõrges vanuses ilmnevate mäluprobleemide põhjuseks. Nüüd kavatsevad teadurid uurida mäluprobleemidega inimeste ajupilte ning otsida sealt võimalikke viiruskahjustuste jälgi.

Vaata ka:

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena

Ülekaalulisus muudab rumalamaks

Tallinnas avatakse täiendavaid hooldusravikohti

2006-10-24T12:10:00.000+03:00

Sotsiaalminister Jaak Aab lubas kohtumisel Tallinna linnajuhtidega aidata parandada arstiabi kättesaadavust ning toetada täiendavate hooldusravikohtade avamist, vahendab ETV24 Tallinna pressiteenistuse teadet. Aabi sõnul kavatseb sotsiaalministeerium leida oma eelarvest täiendavate hooldusravikohtade avamiseks vajalikud kuus miljonit krooni. Tallinna avalike suhete teenistuse juhtivspetsialist Sirje Lauring-Vaska ütles, et kava kohaselt avatakse Lääne-Tallinna keskhaiglas 40 hooldusravikohta. Sotsiaalminister Abi ja linnajuhtide kohtumisel arutati ka Tallinna kiirabiteenuse ümberkorraldamist ning Euroopa Liidu struktuurfondide võimalikku finantseeringut Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tallinna lastehaigla hoonete renoveerimiseks.

Vaata ka:

Haigekassa eelarve projekt annab perearstidele lisaraha

Nõmme hooldushaiglas odavnes voodipäeva hind

Tuvastati diabeediriski kahekordistav geenivariant

2006-10-24T11:05:00.000+03:00

Suurbritannia teadlased teatasid ajakirjas Journal of Molecular Medicine, et on 2676 Euroopa päritolu keskealist meesterahvast uurides tuvastanud levinud geenivariatsiooni, mis suurendab oluliselt selle kandjal II tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi tekke riski, teatab BBC. Laiendatud uuringutes leiti, et samamoodi tõstab antud geenivariant diabeediriski ka Aasia ning Aafrika või Kariibi mere päritolu inimestel. Geeni TCF7L2 kahe mutantkoopia omanikel on uurijate kinnitusel võrrelduna ühegi sellise koopiata inimestega kahekordne insuliinisõltumatusse suhkrutõppe haigestumise tõenäosus. TCF7L2 täpne toime organismis ei ole veel teada, ent esialgsete andmete kohaselt mängib see võtmerolli insuliini tootva kõhunäärme arengus ja talitluses. Uurijate hinnangul näitab avastus, et teatud tüüpi geneetiline ülesehitus seab inimese sama suurde diabeediriski kui ülekaalulisus. Teadlaste sõnul võimaldab antud geenivariandi otsimine inimestelt senisest paremini tuvastada diabeediriskis elavaid patsiente ning võimalik on seegi, et leiu baasil luuakse tulevikus senisest efektiivsemaid ravimeid. II tüübi diabeedi peamiseks riskifaktoriks peetakse ülekaalulisust ning see võib tekitada pikaajalisi ja laialdasi kahjustusi silmadele, neerudele, närvidele, südamele ja veresoonkonnale.

Vaata ka:

Uuring: Hiina ravimtaimest on diabeetikutele abi

Insuliinisõltumatu diabeet suurendab oluliselt enneaegse surma tõenäosust

Aedviljad hoiavad mõistuse selgena

2006-10-24T02:51:00.000+03:00

Dr Martha Clare Morris ja ta kolleegid Rushi ülikooli meditsiinikeskusest tegid kindlaks, et regulaarne aedviljade söömine aitab vähendada vananemisega kaasnevat mäluteravuse langust, kirjutab Reuters. 3718 65-aastase ja vanema inimese toitumisharjumuste ja vaimse võimekuse taseme analüüs näitas, et päevas vähemalt 2,8 korda aedvilju söövatel inimestel on võrrelduna päeva jooksul keskmiselt vähem kui korra aedvilju söövate eakaaslastega 40% võrra parem mälu ning muud vaimse võimekuse näitajad. Kõige selgemalt tuli seos välja regulaarselt lehtsalatit ning spinatit toiduks tarvitanute seas, ent hea mäluefekti andis ka näiteks kõrvits ja brokkoli. Kõige vähem seostus ajakirjas Neurology tutvustatud uurimistöö andmeil terava mälu ja mõistusega pähklite ning läätsede regulaarne söömine. Morris toonitas siiski samas, et positiivselt mõjub kõigi aedviljade söömine ning varasemates uurimistöödes on leitud sedagi, et sarnase efekti annab ka regulaarne puuviljade lisamine toidukordadesse. Teadlase hinnangul võib tuvastatud seose üheks võimalikuks põhjuseks olla tõik, et aedviljades leidub suuri koguseid aju korralikuks funktsioneerimiseks vajalikku E-vitamiini.

Vaata ka:

Aedviljad ennetavad ateroskleroosi

Aedviljad võivad vähendada astmaohtu

Ülekaalulisus suurendab vähiriski

2006-10-24T02:29:00.000+03:00

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Rutgersi ülikooli teadurite uuringust ilmneb Nature teatel, et vähiriski alandamise üheks võimaluseks on enese kehakaalu normis hoidmine. Dr Allan Conney juhitud uurimisrühm tekitas hiirtel ultraviolettkiirguse abil nahas vähirakke ning selgitas välja, et väiksema rasvakihiga närilistel toimusid vähkkasvaja teket pärssivad apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma protsessid organismis oluliselt intensiivsemalt kui paksukestest hiirtel. Conney sõnul võib rasvakude tsütokineesi nimelisi valke eritades või insuliinilaadse kasvufaktori (IGF) taset mõjutades pidurdada kahjustunud rakkude normaalset surmaprotsessi ning tõsta sel moel ohtlike vähkkasvajate tekke tõenäosust. Nüüd kavatseb Conney uurimisrühm välja selgitada, kas regulaarse füüsilise aktiivsuse abil säilitatav normaalne kehakaal aitab laborihiirtel ka juba tekkinud vähi progresseerumist pidurdada. Ameerika Ühendriikide riikliku vähiinstituudi senisel ametlikul hinnangul on otseselt ülekaalulisusest põhjustatud vähemalt 3% uutest registreeritud vähijuhtumitest.

Vaata ka:

Uuring: diabeet võib tõsta vähiriski

Füüsilise aktiivsuse vähivastase toime põhjused said selgemaks

Uuring: statiinid kaitsevad suitsetajate kopsu

2006-10-24T02:14:00.000+03:00

Kolesteroolitaset alandavad ravimid statiinid võivad lisaks vere kolesteroolitaseme ning südamesurma ohu alandamisele vähendada ka suitsetajatel ilmnevat kopsutõbede riski, kirjutab Reuters. 485 kuuekümnendates eluaastates praegust ning endist suitsetajat hõlmanud Oklahoma ülikooli meditsiinikeskuse teadurite uurimistöös selgus, et statiine kasutanutel vähenes kopsude töövõime keskmisest aeglasemalt. Uuringut juhtinud dr Walid Younis toonitas, et tegemist on esimese korraga, kus leitakse tõendeid sest, et mõni ravim vähendab suitsetamisest põhjustatavaid kopsukahjustusi. Esialgu ei teata veel täpselt, mil moel statiinid suitsetajate kopsukahjustuste ulatust vähendavad, ent tõenäoliselt vähendavad need ravimid kopsukoes ning veresoontes aset leidvaid põletikulisi protsesse. Younis sõnas, et kuigi statiinid vähendavad mõnevõrra suitsetamisest põhjustatud kopsukahjustusi, oleks suitsetajatel siiski endiselt kõige mõistlikum sest eluohtlikust harjumusest loobuda, sest suitsetamise tagajärjel tekkiva kopsuvähi eest statiinid ei kaitset ei paku.

Vaata ka:

Uuring: statiinid pikendavad eluiga

Uuring: statiinid ei tõsta rinnavähi tekke riski

Tänavu jääb gripivaktsiin pisut hiljaks

2006-10-24T01:53:00.000+03:00

Tartu Raekoja apteegi juhataja Tiia Kärner ütles, et gripivaktsiini on tänavu tulnud tellitust palju vähem ja et seni on sellega suudetud varustada vaid perearste, vahendab Postimees. Tartu Ülikooli kliinikumi nakkuskabineti arst Rita Pihlak teadis vaktsiini hilinemise põhjust. Ta selgitas, et igal aastal valmistatakse uus vaktsiin vastavalt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ettekirjutusele, iga gripivaktsiin sisaldab komponente kahe A- ja ühe B-tüve gripi vastu ning tänavu kulus eeldatavate gripitüvede kindlakstegemiseks lihtsalt kauem aega. Rita Pihlak andis aga lootust, et kohe-kohe peaksid uued kogused vaktsiini apteekidesse jõudma. Ta soovitas inimestel end võimalusel kindlasti gripi vastu vaktsineerida, eriti neil, kes puutuvad oma töös palju kokku teiste inimestega. Aga samuti tasub kaitsev süst teha mõnd kroonilist haigust põdeval inimesel ja vanuril. Praegu on kaitsesüsti tegemiseks tema kinnitusel just see kõige õigem aeg.

Vaata ka:

Teadlased loovad universaalset gripiravimit

Uuring: gripidoosi võib viieks jagada

Uurijad: sinisilmsed mehed eelistavad sinisilmseid naisi

2006-10-23T18:44:00.000+03:00

Norra Tromso ülikooli uurijad avastasid, et sinisilmsed mehed eelistavad elukaaslasena sinisilmseid naisi ja selle põhjuseks on tõenäoliselt tõik, et nii saavad nad kõige lihtsamalt kindlaks teha, kas nende partner on olnud neile truu, kirjutab Reuters. Uurimistööd juhtinud Bruno Laeng selgitas ajakirjas Behavioral Ecology and Sociobiology, et enne isadusetesti tegemist tasub sellistel meestel uurida oma laste silmavärvi, sest geneetiliselt on asjad nii paika pandud, et kahel sinisilmsel vanemal on alati ainult siniste silmadega lapsed. Norra teadlased palusid katsete käigus 88 meessoost tudengil hinnata erinevate modellide ilu, kurjuures pooltel hinnatutest olid sinised silmad ning pooltel pruunid silmad. Kui sinisilmsed mehed eelistasid selgelt siniste silmadega naisi, siis pruuni silmavärviga mehed, kes ei saa oma lapse isadust elukaaslase silmavärvi abiga kindlaks teha, ei järjestanud modelle lähtudes nende silmade värvist. Teise eksperimendi käigus uuriti 443 noorelt mehelt, mis värvi on nende elukaaslase silmad ning hilisema andmeanalüüs näitas, et siniste silmadega meeste partnerid on suurema tõenäosusega samuti siniste silmadega.

Vaata ka:
Uuring: perevaidlus on südametervise riskifaktor
Üksindus on tervisele kahjulik

Uuring: eakad emad saavad kenasti hakkama

2006-10-23T14:55:00.000+03:00

Enam kui 50-aastaselt lapse sünnitavad naised on nii füüsiliselt kui ka vaimselt võimelised olema hea lapsevanem samavõrd kui oluliselt nooremad naised, selgus BBC teatel Lõuna-California ülikooli teadlaste uurimistööst. 150 erinevas vanuses ning kunstliku viljastamise protseduuri abil lapse sünnitanud naist hõlmanud uurimistöös leiti, et eakamatel emadel ei esine nooremate sookaaslastega võrreldes kõrgemat stressitaset või suuremaid terviseriske. Uurimistööd juhtinud dr Anne Steineri sõnul näitab leid, et vastuseis kõrges vanuses lapse sünnitamisele põhineb eelarvamustel, mitte teaduslikel tõenditel ning pole olemas põhjuseid, miks vanematele naistele peaks kunstliku viljastamise teenuste kättesaadavust piirama. Samas möönis ta, et paljudel uuringus osalenud naistel olid nooremad partnerid, mis võis mõjutada katsealuste võimekust emarolliga toime tulla. Sheffieldi ülikooli sünnitusabi teaduskonna professor Bill Ledger kritiseeris aga uurimistööd, märkides, et tegelikuks probleemiks pole mitte see, mis juhtub 50-55 aastaste emadega, vaid see, mis saab nende lastest, kui nemad on 18-aastased ja nende ema on jõudnud 70-ndatesse eluaastatesse. Teadaolevalt on vanim lapse sünnitanud naine Rumeenia päritolu Adriana Iliescu, kes sünnitas terve tütre 66 aasta vanusena.

Vaata ka:

59-aastane ameeriklanna sünnitas kaksikud

Töötavad emad on tervemad

Homme ilmub E-tervise Leht

2006-10-23T13:43:00.000+03:00

Alates homsest kuni nädala lõpuni ilmub maakonnalehtede vahel sotsiaalministeeriumi ja Eesti E-tervise Sihtasutuse koostöös valminud E-tervise Leht, mis tutvustab nelja e-tervise teenust, teatab sotsiaalministeerium. Need neli teenust on digitaalne terviselugu, digipilt, digiregistratuur ja digiretsept, mida rahastatakse Euroopa struktuurfondidest aastatel 2005–2008 ligi 34,5 miljoni krooni ulatuses. E-teenustest mahukaim on digitaalne terviselugu, millega ühendatakse erinevate tervishoiuasutuste infosüsteemid. E-tervise Leht ilmub järgmiste maakonnalehtede vahel: Harjumaa, Hiiu Leht, Järva Teataja, Koit, Lääne Elu, Lääne-Harju Ekspress, Meie Maa, Narvskaja Gazeta, Nädaline, Põhjarannik, Pärnu Linnaleht, Sakala, Severnoje Poberezhje, Sillamäeski Vestnik, Sõnumitooja, Tallinna Linnaleht, Tartu Linnaleht, Valgamaalane, Vali uudised, Virumaa Teataja, Vooremaa ja Võrumaa Teataja.

Vaata ka:

Digitaalne terviselugu tuleb turvaline nagu internetipangad

Vilosius: e-tervise süsteem on Tiigrihüpe tervishoius

Tallinna ümbruses on palju tervisejooksuks sobivaid kohti

2006-10-23T08:46:00.000+03:00

Isegi 15-minutise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist võib leida varjulise pargi, kus üks jooksutiir teha, ent sellele vaatamata näitavad uuringud, et mõni regulaarne sportlik harrastus on vaid 15% täiskasvanud Eesti elanikest ja sordiklubi liikmekaart on ainult 10%, kirjutab SL Õhtuleht. SA Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles arvas, et kõigile soovijatele aastaringseks tasuta kasutamiseks mõeldud, heakorrastatud ja õhtuti valgustatud terviserajad on baas, millelt aktiivseid harrastajaid juurde võiks tulla. Näiteks Pirita ja Nõmme terviseradade uuendamine on looduslike radade kasutajate arvu hüppeliselt suurendanud. Tallinlased võivad jooksuharrastusega tegeleda ja Järve metsas ja Stroomi metsas, samuti on võimalik joosta näiteks sadama D-terminali kaudu mööda mereäärt Pirita poole ning sealt edasi tulevad juba Kadriorg ja Maarjamägi ja Pirita metsad. Kuid valik on tegelikult veelgi laiem- saab minna näiteks mõnda tänavuse Hansapanga tervisejooksu toimumiskohta – Kadriorgu, Merimetsa, Ülemiste metsa, Harku metsa, Viljandi maantee metsa, Rocca al Maresse, Pääsküla rappa, Tabasallu, Männikule või Snelli parki. Tallinna lähiümbruses on asjatundjate kinnitusel häid kohti veelgi. Tervisejooksu tehes tasub võimaluse korral vältida jooksmist asfaldil ning ära võiks õppida õige jooksutehnika - jalg peaks maanduma nö täistallale ehk siis kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõikidele varvastele, mitte ainuüksi suurele varbale.

Vaata ka:

Sporditegemist võib alustada ka keskeas

Tugitoolisportlaste tervist parandab ka mõõdukas trennitegemine

USAs katsetatakse personaliseeritud vähiravi testi

2006-10-23T04:23:00.000+03:00

Ameerika Ühendriikide uurijad katsetavad testi, mis prognoosib, millised vähiravimid on arsti poole pöörduva vähipatsiendi ravimiseks kõige efektiivsemad, teatab BBC. Katsete esialgsed tulemused näitavad, et vähkkasvaja unikaalseid molekulaarmustreid tuvastav test ennustab parimat võimalikku ravimikombinatsiooni korrektselt 80% juhtudest. Esimesi kliinilisi uuringuid soovitakse läbi viia järgmisel aastal ning neis peaks praeguste plaanide kohaselt osalema 120 rinnavähi patsienti. Testi loonud Duke'i ülikooli uurijad avaldasid ajakirjas Nature Medicine veendumust, et kui katsetus osutub edukaks, võidakse test võtta kasutusele kõigi keemiaraviga ravitavate vähijuhtumite puhul. Uurimistööd juhtiv dr Anil Potti selgitas, et test võib päästa inimelusid ning vähendab patsientide allumist vähiravimite toksilistele kõrvalmõjudele.

Vaata ka:

Tehismolekul vallandab vähirakkudes suitsiidiprotsessi

Vähist paranenud lastel esineb hilisemas elus enam terviseprobleeme

Uuring: tüvirakud võivad põhjustada ajuvähki

2006-10-22T23:09:00.000+03:00

Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse uurijate teatel võivad Parkinsoni tõbe põdevate patsientide ajju süstitud inimese embrüolised tüvirakud põhjustada vähkkasvajate teket, kirjutab Reuters. Ajakirjas Nature Medicine tutvustatud uuringus selgus, et osad inimesel esinevale Parkinsoni tõvele ekvivalentsete ajukahjustustega rottide ajju süstitud inimese tüvirakud muutusid rakkudeks, mis meenutasid primitiivseid vähirakke. Teadlaste kinnitusel oli närilistel antud tüüpi ravist selgelt kasu, ent mõned tüvirakkudest arenesid ebasoovitavas suunas. Kuigi tüvirakud arenesid varajaste vähirakkude tüüpi rakkudeks, ei ole päris kindel, et see protsess oleks viinud ajukasvaja tekkeni, sest katseloomad tapeti enne, kui see oleks lõplikult selgunud. Dopamiini eritavate ajurakkude hävinemisest põhjustatud Parkinsoni tõve ravis on katsetatud erinevat tüüpi rakkude siirdamist ning seniste ravikatsete tulemused on olnud üsna vasturääkivad. Eriti paljulubavaks uurimissuunaks peetakse embrüoliste tüvirakkude siirdamist, kuid ohu üle, et need muutuvad ajju siirdatuna vähirakkudeks, on spekuleeritud juba mõnda aega.

Vaata ka:
Inimese embrüolised tüvirakud taastasid rottidel osaliselt nägemise
Parkinsoni tõve geeniravi osutus efektiivseks

Tuvastatud immuunalarm aitab võidelda tuberkuloosi vastu

2006-10-22T09:31:00.000+03:00

Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide teadlastest koosnev uurimisrühm tuvastas inimorganismi immuunsüsteemi tuberkuloosi vastase võitluse võtmesüsteemi, teatab BBC. Ajakirjas Science tutvustatud uuringus leiti, et keharakkude pinnal asuv CCR5 retseptor saadab immuunsüsteemile abikutse, kui tuvastab tuberkuloosi olemasolu. Katsetes tehti kindlaks, et kui rakupinnal CCR5 retseptor puudub, saab haigustekitaja Mycobacterium tuberculosis probleemideta rakku tungida, sest immuunsüsteemile ei saadeta häiresignaali. Nüüd üritavad uurijad kopeerida samasugust immuunsüsteemi aktiveerivat kutsungit ka tuberkuloosibakteri vastaste vaktsiinide ning immunoteraapiate puhul. Uut tüüpi ja senisest efektiivsemat tuberkuloosiravi oleks ekspertide kinnitusel hädasti vaja, sest praegused vaktsiinid ei anna 100%list kaitset ning tuberkuloosiravimeid tuleb patsiendil võtta vähemalt kuue kuu vältel. Paljud patsiendid jätavad seetõttu ravikuuri pooleli ning see kiirendab oluliselt ravimitele resistentsete tuberkuloosivormide teket ja levikut. Maailmas sureb igal aastal tuberkuloosi hinnanguliselt 2,5 miljonit inimest.

Vaata ka:
WHO hoiatab "praktiliselt ravimatu" tuberkuloosi eest
Eksperdid hoiatavad euroliitu tuberkuloosi pealetungi eest

40% ADHD lastest peab kooli pooleli jätma

2006-10-22T08:29:00.000+03:00

Suurbritannia ekspertide uurimistööst selgus, et peaaegu 40% riigis elavatest aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ADHD) lastest peavad hariduse omandamise mõnes järgus koolitööst haridusasutuse nõudel kas ajutiselt või lõplikult kõrvale jääma, kirjutab BBC. ADHD'd võib esineda kuni 5% lastest ning see tervislik eripära muudab nad hüperaktiivseks ja ei võimalda pikemat aega ühele asjale keskenduda. Uurijad avastasid, et õppetööst kõrvaldatud ADHD lastest peab koguni 11% koolist lahkuma lõplikult. See näitaja on 10 korda suurem kui teiste laste puhul ning sageli soovitatakse ADHD laste vanematel otsesõnu oma lapsele ravimeid anda või ta koju jätta. Samal ajal on mitmetes viimasel ajal tutvustatud uurimistöödes leitud, et metüülfenidaadil baseeruvatel ADHD ravimitel (Ritalina, Rilatine, Concerta, Metadate, Methylin, Rubifen, Focalin) võivad olla seni arvatust laialdasemad kõrvalmõjud. Muuhulgas võimased sellised ravimid lapsel põhjustada lihastõmblusi, insuldisarnaseid haigushooge ning halvimal juhul äkksurma. Ravimitööstuse esindajate kinnitusel on ADHD ravimite risk siiski väike ning ilmneb vaid sellistel noortel patsientidel, kel on juba eelnevalt probleeme südametervisega.

Vaata ka:

ADHD põhjustajateks võivad olla suitsetamine ning plii

Enneagsetel lastel on suurem ADHD risk

Loodi igemehaigete hambaid päästev ravimikuulike

2006-10-21T18:11:00.000+03:00

USA teadlased töötasid välja tillukese plastikust ravipilli, mis võib nende kinnitusel ennetada igemehaigust periodontiiti põdevatel patsientidel hambakaotust ning kiirendada igemetõve paranemist, kirjutab BBC. Ravimikuulike paigutatakse ohustatud hamba ning haige igeme vahele ning sealt eraldub aeglaselt aspiriini toimeaineks olevat salitsüülhapet ning kolme erinevat mikroobe hävitavat ühendit, mis leevendavad valu ja paistetust ning tapavad hambakattu tekitavaid baktereid. Plastik kujutab enesest ka haiguse edasist levikut takistavat barjääri, mis võimaldab kahjustunud igemel paraneda. New Jersey riikliku ülikooli uurijad on juba alustanud ravipilli loomkatsetusi, ent esimesed inimkatsed toimuvad tõenäoliselt alles kahe või enama aasta pärast. Igemehaigus on hambakaariese ees peamiseks hambakaotuse põhjuseks ning seda aitab reeglina edukalt ennetada regulaarne hambapesu. Kehva suuhügieeni kõrval on igemehaiguse üheks peamiseks soodustajaks suitsetamine.

Vaata ka:

Veiniühendid võivad aidata igemehaiguse vastu

Bakterinäts hoiab hambad korras

Tallinnas avatakse suitsetamisevastane näitus

2006-10-21T17:55:00.000+03:00

Esmaspäeval 23. oktoobril kell 12 avatakse Tallinnas Ülemiste keskuses rahvusvaheline suitsetamisvastaste posterite näitus. Ameerika Ühendriikide riikliku krooniliste haiguste ennetamise ja terviseedenduse keskuse tubakavastast posterinäitust on eksponeeritud mitmel pool maailmas. Käesoleval aastal on näitus ringkäigul Baltikumis. Juulis-augustis Lätis ja septembris Leedus juba näidatud ning oktoobris ja novembris erinevates Eesti linnades eksponeeritav väljapanek on pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Näituse eesmärgiks on tuletada inimestele meelde tubaka laastavat mõju nende tervisele ning teavitada, et tubakas ei kahjusta mitte ainult suitsetajat ennast, vaid ka tema lähedasi. Samuti mõjutab suitsetamine negatiivselt inimese sotsiaalset staatust. Väljapaneku korraldajad paigaldavad igas näituse peatuspaigas selle juurde üheks päevaks ka nõustamiskabineti, kus kaubanduskeskuse külastajad saavad infot suitsetamisest loobumise võimaluste kohta ning võivad astuda esimese sammu suitsetamisest loobumiseks.

Vaata ka:

Avalikes ruumides suitsetamise keelamine vähendab südameinfarkte

Suitsetavatel naistel on meestest kõrgem kopsuvähirisk

Ema stress aeglustab loote arengutempot

2006-10-21T04:29:00.000+03:00

Suure stressi tingimustes elavatal naistel on võrrelduna stressivabas õhustikus elavate naistega raseduse 16.-29. nädalal keskmisest väiksemat kasvu beebid, teatab Reuters. Ajakirjas Psychosomatic Medicine tutvustatud uurimistöö läbi viinud Miami ülikooli meditsiinikooli teadurite hinnangul võib selle põhjuseks olla stressiolukorras organismis vabanev hormoon kortisool. Uuringut juhtinud dr Miguel A. Diego sõnul tuleks naistel seega raseduse ajal depressiooni või ärevushäire sümptomite ilmnedes arsti poole pöörduda, sest meditsiiniline stress avaldab loote arengule otsest mõju. Samas möönis ta, et raseduse ajal antidepressantide kasutamise mõju lootele on veel täpselt teadmata ning seega tuleb last ootava naise abistamiseks otsida muid viise. Varasemates uuringutes on leitud seos ka raseduse ajal üle elatud stressi ning enneaegse sünnituse ja lapse madala sünnikaalu vahel.

Vaata ka:

Uuring: rasedad ei tohiks kohvi juua

Ema spordilembus tõstab beebi ajumahtu

Orgaaniline nisu osutus arvatust tavalisemaks

2006-10-21T04:14:00.000+03:00

Saksamaa Detmoldi riikliku toitaine- ja toiduuuringute keskuse teadurite uurimistööst selgus, et kui paljukiidetud orgaaniline toit on tõepoolest inimese tervisele tavatoidust kasulikum, siis erinev toitainetesisaldus selle põhjuseks ei ole, kirjutab New Scientist. Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry tutvustatud uuringu raames analüüsis Christian Zörbi juhitav töörühm ühe nisusordi orgaaniliselt ning tavameetodil kasvatatavates viljapeades 55 erineva toitaineühendi sisaldust ning avastas, et märkimisväärsed erinevused ilmnevad neist vaid viie osas. Zörb toonitas, et leitud erinevused olid tegelikult minimaalsed ja ükski neist ei mõjuta teadaolevalt maitset või toiteväärtust. Uurimistöös selgus, et orgaaniliselt kasvatatud nisutaimed olid 30% võrra väiksemad, mis tõstab loomulikult neist valmistatud toitainete hinda. Zörb mõistab samas enese sõnul, et osad inimesed on valmis orgaaniliselt kasvatatud toidu eest enam maksma muudel põhjustel, näiteks välistamaks võimalust, et tavaviisil kasvatatud viljas leidub jääke pestitsiididest. Nüüd viivad uurijad läbi sarnaseid katseid kartulitel, ent Zörbi hinnangul võib olla juba ette üsna kindel, et tulemused tulevad sarnased.

Vaata ka:

Pähklid hoiavad veresooned tervete ja elastsetena

Vahemere tüüpi toitumine on tervislikum kui tavaline dieet

Uudne ränikiip imiteerib edukalt silma võrkkesta

2006-10-20T14:17:00.000+03:00

Pennsylvania ülikooli uurija Kareem Zaghlouli ja Stanfordi ülikooli teaduri Kwabena Boaheni loodud ränikiip imiteerib edukalt silma võrkkesta neuroloogilisi toimemehhanisme ning võib viia senisest paremate biooniliste silmade loomiseni pimedaks jäänud inimestele, teatab New Scientist. Umbes 700.000 lääneriikide elanikul diagnoositakse aastas vanusega seotud makulaarne degeneratsioon (AMD) ning 1,5 maailma inimesel leitakse haigus nimega võrkkesta pigmentne degeneratsioon ehk retinitis pigmentosa. Mõlema tõve puhul surevad valgust närviimpulssideks muutvad võrkkestarakud. Kui enamik seniseid tehissilmasid kujutab enesest silma taha siirdatud implantaati, mis on läbi arvuti ühenduses väliskaameraga, siis antud ränikiip võib kaotada nii arvuti kui ka väliskaamera kasutamise vajaduse. Nägemiskiip koosneb valgussensoritest ning sarnaselt tõelisele võrkkestale ja närvidele suudab kiip tohututest visuaalsete andmete kogustest välja filtreerida vaid selle osa, mida aju kasutab ümbritsevast maailmast pildi loomiseks. Sel eesmärgil kopeerisid uurijad imetajate silmade omadust edastada ajule nähtava kohta uut infot vaid siis, kui mõni jälgitava vaatepildi detail muutub. Tillukese seadeldise saab siirdada otse silma ning ühendada selle närvidega, mis saadavad signaale aju visuaalkeskusesse. Juuresolevalt kolmelt pildilt ülemisel on näha kiibi kogutav visuaalne informatsioon töötlemata kujul ning keskmisel pildil töödeldud kujul; alumisel pildil on aga kujutatud seda, mil moel näeb kiibiga varustatud inimene liikuvat nägu.

Vaata ka:

Inimene näeb arvutikiirusel

Digikaameras kasutatav tehnika aitab nägemist taastada

Tartu HIV nõustamiskabinetis saab teha tasuta hepatiiditesti

2006-10-20T13:57:00.000+03:00

Tartu HIV Nõustamiskabinetis on lisaks HIVle ja süüfilisele võimalik end linnavalitsuse tervishoiuosakonna kulul tasuta testida ka hepatiitide suhtes, teatab Tartu linnavalitsus. Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond alustas koostöös ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonnaga tasuta hepatiitide diagnostikaga möödunud aastal. HIV ja süüfilise teste saab nõustamiskeskustes teha riigi kulul, kuid hepatiiditesti riik ei rahasta. Hepatiite on aga õige testida koos HIV-testiga, kuna nende nakatumisviisid on sarnased. Möödunud aastal pilootprojektina Tartu HIV nõustamiskabinetis testitud 63 vabatahtlikust ühel leiti B-hepatiit ja 16 C-hepatiit. Tartu HIV Nõustamiskabinet asub endises kopsukliiniku hoones aadressil Riia 167.

Vaata ka:
14.000 eestimaalast kannab eneses C-hepatiidi viirust

Levinud preparaat annab maksahaiguste ravis hea tulemuse

Saiasöömine võib tõsta vähiriski

2006-10-20T13:34:00.000+03:00

Itaalia teadurite ajakirjas International Journal of Cancer tutvustatud uurimistööst selgus, et sageli saiatooteid tarbivatel inimestel on keskmisest kõrgem risk haigestuda neeruvähki, teatab BBC. Enam kui 2300 inimese, nende seas 767 neeruvähki põdeva või põdenud patsiendi, toitumisharjumuste ja tervisenäitajate võrdlemine näitas, et mõnevõrra tõstavad vähiriski ka pasta ja riisi pidev toiduks tarvitamine, ent ennekõike aedviljad ja linnuliha, kuid samuti ka lihatooted, näivad neerukasvaja tekke riski alandavat. Kohvi, tee, munade, kala, juustu, kartulite ja puuviljade toiduks tarvitamine uurimistöö andmete kohaselt neeruvähiriski ei mõjuta. Milano farmakoloogiliste uuringute instituudi teadlaste hinnangul on tuvastatud seose põhjuseks saiatoodete, pasta ja riisi kõrge glükeemiline indeks. Kõrge glükeemilise indeksiga toiduained tõstavad veresuhkru taset väga kiiresti ja tõenäoliselt aitab see seni veel teadmata moel vähitekkele kaasa. Eksperdid toovad siiski esile, et antud uurimistöös analüüsiti vaadeldud inimestel vaid kahe viimase aasta toitumisharjumusi ning seega tuleb tegeliku riski väljaselgitamiseks läbi viia palju mahukamaid ning pikemaajalisi uuringuid.

Vaata ka:

Uuring: diabeet võib tõsta vähiriski

Uuring: kunstrinnad vähendavad vähiriski