Inimaju võlgneb suuruse kaladele ja konnadele

Inimese aju on ta kehakaaluga võrreldes suurem ja töötab efektiivsemalt kui ühelgi teisel meie elaval või väljasurnud sugulasliigil ning Sherbrooke'i ülikooli ainevahetusfüsioloogi Stephen Cunnane kinnitusel võime me selle eest tänada kalu ja konni, kirjutab LiveScience. Teaduri hinnangul lõi juba kõvasti enne kõne- ning tööriistade valmistamise ajastu saabumist inimaju kasvuks soodsad tingimused inimeste koondumine rannikualadele, kus nad said toituda kalast, konnadest, linnumunadest ning rannakarpidest. Vastsündinu koguenergiast läheb otse ajju umbes kolm neljandikku ning see on võimalik vaid seetõttu, et inimlapsed sünnivad vastupidiselt teistele primaatidele rasvakihiga. Ennekõike just munadest ja konnadest pärinevad toitained andsid Cunnane'i hinnangul meie kaugete esivanemate ja nende "paksenevate" beebide aju arengule vajaliku taganttõuke. Teaduri hinnangul aitaks toitainerikkama söögi pakkumine shimpansidele käivitada ka nende aju suurenemise protsessi, ent sellise katse lõpptulemust meist keegi loomulikult ei näeks, sest taoline evolutsiooniline areng võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.