Paljud inimgeenid arenesid alles hiljuti

Paljud aju töö, haistmise, ainevahetuse, nahapigmendi ning paljunemisega seotud inimgeenid on arenenud vastusena üsna hiljutistele elukeskkonna muutustele, näitas Chicago ülikooli teadurite viimase 15.000 aasta vältel toimunud geenimuutuste kaardistamisele suunatud uuring, teatab New Scientist. Kui paljud teadlaste uuritud 700 geenist võisid läbida loodusliku valiku protsessi ka inimese kui liigi evolutsioonilisel lahkukasvamisel inimahvidest, siis näiteks süsivesikute ja loomsete rasvade ainevahetusega seotud geenide muudatused pidid aset leidma ajal, mil tänapäevane inimene toibus jääajast, kohandus põlluharijaks ja muutis seeläbi oluliselt oma toidulauda. Uurijad analüüsisid 209 Nigeeriast, Ida-Aasiast ja Euroopast pärineva inimese genoomi ning leidsid kõigi populatsioonide esindajate puhul selgeid märke hiljutisest loodusliku valiku protsessi mõjust geenidele. Adaptsioonide värskust tõendab ka tõik, et vaid viiendik tuvastatud geneetilistest regioonidest esines vähemalt kahe populatsiooni esindajatel.