Teadussaavutused võivad eluea piiri oluliselt edasi nihutada

Meditsiini kiire areng ja paljud teadussaavutused võivad peagi inimese eluea piiriks peetava 120 aasta tähise oluliselt edasi nihutada, vahendab Reuters Oxfordi ülikooli teaduskonverentsile kogunenud uurijate arvamust. Kuigi sageli arvatakse, et inimesele on "looduse poolt" maksimaalne elukestvus "sisse programmeeritud", ei pea spetsialistid seda teooriat tänapäeval enam eriti tõepäraseks. Harvardi rahvastikupoliitika spetsialist Paul Hodge märkis, et maailma riikide valitsused peavad arvestama, et elanikkonna kiire vananemine on vältimatu ning seda silmas pidades tuleb leida uusi viise pensionisüsteemide ja seniste majandusmudelite püstihoidmiseks. Inimesele geneetiliselt üsna sarnastel hiirtel ja rottidel läbi viidud teaduslikud katsed on näidanud, et ainuüksi kaloritarbimist piirates saab elusolendite eluiga pikendada umbes 40% võrra, mis tähendaks inimühiskonda ümberpanduna, et lääneriikides tõuseks keskmine eluiga ligikaudu 112 aastani. Cambridge'i ülikooli teadur Aubrey de Gray usub aga koguni, et esimene 1000-aastaseks elav inimene on juba sündinud ning tüvirakkude, geeniteraapiate ja muude protseduuride abil tehtavad "kehauuendusprotsessid" võivad viimaks muuta inimesed sisuliselt surematuks.