Kas isad tunnevad oma bioloogilise lapse ära?

Ajakirja Current Anthropology juunikuu numbris tutvustatakse Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistööd, milles heidetakse valgust küsimusele, kui sageli on õigus isadel, kes kahtlustavad, et nende lapsed ei ole tegelikult nende bioloogilised järglased, teatab EurekaAlert!. Mõnedes varasemates uuringutes on leitud, et kuni 10% isadest ei ole oma lapse tegelikud bioloogilised vanemad, ent seni on vähe uuritud, kuidas see suhtarv erinevates kultuurides varieerub ning kui täpselt isad oma tegelikku mitteisadust tunnetavad. Uurimistööd juhtinud Oklahoma ülikooli ja rakendussotsioloogiliste uuringute keskuse teadur Kermyt G. Anderson märkis, et bioloogilise isaduse veendumus on mehe ja lapse omavahelise sideme kujunemisel võtmeolulisusega küsimus, sest mehed suhtlevad lapsega ja toetavad teda vähem, kui nad kahtlustavad või teavad, et ei ole talle bioloogiliseks vanemaks. Andersoni analüüsist ilmnes, et mehed, kes olid oma bioloogilises isaduses veendunud, eksisid vaid 1,7% juhtudest, samas kui ses küsimuses kõhklevad või oma isadust eitavad mehed ei olnud lapse bioloogilised vanemad 29,8% juhtudest. Antud küsimuses ilmnes ka suuri piirkondlikke erinevusi ning last bioloogiliselt enese järglaseks pidavate meeste seas oli kõige suurem "veaprotsent" Mehhikos.