Uuring: noor Marss oli eluks sobilik paik

Marsilt leitud iidsed savise pinnase kihid, mis viitavad voolava vee olemasolule, näitavad, et Punasel Planeedil olid sobivaimad tingimused elu tekkeks umbes 4 miljardi aasta eest ning seejärel muutsid katastroofilised kliimamuutused Marsi külmaks, kuivaks ja elutuks, teatab Discovery Channel. Teadusajakirja Science selle nädala numbris tutvustatud ülevaade ühtib viimastel aastatel kosmoselaeva Mars Express poolt läbi viidud Marsi pinna mineraalse sisalduse kaardi koostamisel ning marsikulgurite uurimistöö raames tehtud avastustega. Uurimisrühma liige, Browni ülikooli teadur John Mustard möönis, et seda, kas elu kunagi Marsil ka tegelikult tekkis, ei pruugi me kunagi teada saada. Ta arutles samas, et Maal tekkis elu üsna kiiresti ning kui elu teke ei vaja mingisuguseid väga erakorralisi kokkusattumusi, olid Marsil kaugetel aegadel olemas kõik selleks vajalikud tingimused. Elule sobiv keskkond valitses Marsil siiski vaid planeedi eksistentsi esimese 600 miljoni kuni 1,1 miljardi aasta vältel, sest 4-3,5 miljardi aasta eest muutus sealne keskkond järsult. Tõenäoliselt vallandasid dramaatilise kliimamuutuse vulkaanid, mis paiskasid välja tohututes kogustes väävlit, mistõttu Mars muutus sedavõrd kuivaks ja happeliseks, et vähemalt Maa mõistes elu ei olnud seal enam võimalik. Samal ajaperioodil jäi Marss ilma enamikust oma atmosfäärist, mis jättis võimaliku elu kaitsetuna kosmilise kiirguse ning ülimadalate temperatuuride meelevalda. Seejärel algas Marsi jaoks järgmine, kuni tänase päevani kestev ajajärk, mille vältel ei ole Punase Planeedi pinnal vett voolanud.