Briti sõduritelt ei leitud jälgi Iraagi sõja sündroomist

Suurbritannia sõjaväetervishoiu uuringukeskuse professori Simon Wessely juhitud uurimisrühma analüüsis ei leitud praktiliselt mingisuguseid jälgi selle kohta, et viimastel aastatel Iraagis teeninud või teenivatel sõduritel esineks Lahesõja sündroomina tuntud tervisehädasid, kirjutab Reuters. Wessely kinnitusel näitas uuring veenvalt, et vähemalt praegu ei ole Iraagis teeninud sõdurite puhul mingisugusest sündroomist vähimatki põhjust rääkida, kuigi reservväelastel esineb elukutseliste sõduritega võrreldes terviseprobleeme arusaadavatel põhjustel muidugi enam. 1991. aasta Lahesõja veteranid on kaevanud erinevate tervisehädade üle, mille hulka kuuluvad hingamisraskused ja seedehäired, närvikahjustused, nõrkus, valu, jäsemete tundetuks muutumine ning probleemid mälu ja vaimse tervisega. Nende terviserikete ulatus ja täpne põhjus ei ole teada, ent erinevad uuringud on viidanud võimalusele, et Lahesõja sündroomi taga on vaktsiinisüstid, pestitsiidid, naftapuurtornide põlengust õhku paiskunud tahm, stress ja erinevad närvisüsteemi mõjutavad kemikaalid. Wessely märkis meditsiiniajakirjas Lancet, et uraani sisaldav laskemoon, pestitsiidid ja stress olid samasugused mõjurid nii Lahesõja ajal kui ka hilisemas Iraagi sõjalises konfliktis, mistõttu ei saa neid pidada Lahesõja sündroomi põhjustajaks. Küll aga tõi ta esile, et hiljem Iraaki saadetud sõdurid said erinevaid vaktsiine ning nende süstimise vahelised perioodid olid ka pikemad.