NASA kosmoselaev võtab sihikule müstilised ööhiilgurid

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) käesoleva aasta lõpul orbiidile lähetatav kosmoselaev AIM asub uurima teadlastele palju peamurdmist valmistavaid ja salapärasel moel alles viimastel aastatel "esile kerkinud" helendavaid hõbesiniseid pilvi, mille teke võib mitmete ekspertide hinnangul olla seotud globaalse kliimasoojenemisega, teatab New Scientist. Ööhiilguriteks kutsutavad pilved on jälgitavad vahetult pärast päikeseloojangut ning veidi enne päikesetõusu ja tekivad ekspertide sõnul umbes 80-85 kilomeetri kõrgusel atmosfääris. Esmakordselt märgati ööhiilgureid 1885. aastal polaaralade kohal ja nende toonast teket on hiljem seostatud Krakatau tulemäe purskega kaks aastat varem. Viimastel aastatel on helendavaid pilvi nähtud palju laiemal maa-alal ning AIM'i juhtivteadlase James Russelli sõnul on need iga aastaga muutunud ühe eredamateks ja silmapaistvamateks. Ta lisas, et paljude ekspertide hinnangul on selle ühe laieneva atmosfäärinähtuse peamiseks põhjustajaks inimtegevus, ent ööhiilgurite moodustumiseni viivad protsessid on veel üsna selgusetud. Russelli kinnitusel aitab AIM'i missiooni loodetavasti mõista, kus ja kuidas hiilgavad kõrgpilved tekivad ning, kui kinnitust saab nende seotus inimtegevusega, millised on selle nähtuse pikemaaegsed ja laiemad mõjud.