Arktikal on troopiline minevik

55 miljoni aasta eest oli praegune põhjapoolus jäävaba piirkond, kus valitsesid troopilised temperatuurid, selgus Põhja-Jäämere settekihist 400 meetri sügavuselt välja toodud maakihi proove uurides, teatab BBC. Rahvusvahelise uurimisrühma ajakirjas Nature tutvustatud pinnaseuuringud näitasid, et ligikaudu 55 aasta eest tekkis Arktikas tugev kasvuhoneefekt, mille käigus vabanes atmosfääri tohutuid koguseid kliimat soojendavaid gaase ja Maa keskmine temperatuur tõusis keskmiselt umbes 5C kraadi võrra. Eriti tugevalt mõjus kliimasoojenemine uuringu kohaselt Arktika piirkonnale ning Põhja-Jäämeri oli antud ajajärgul täiesti jäävaba, sealseks veetemperatuuriks oli kuni 24C kraadi ning ookeanivees vohasid massiliselt troopilised vetikad. Teadurite uurimistöödest selgus ka, et ligikaudu 50 miljoni aasta eest elas arktiline piirkond üle teise suurmuudatuse, kui sealne vesi muutus lühikese ajaga oluliselt vähem soolaseks ning seda kattis magevett eelistav sõnajalgtaim Azolla. Just selle taime laialdane vohamine võis osaliselt kaasa aidata kiiretele temperatuurilangustele põhjapoolusel, kuna käivitus omalaadne "antikasvuhoone-efekt", mille käigus pumpasid tohutud taimekogused atmosfäärist tagasi sinna varem eraldunud süsinikdioksiidi (CO2). Kui seni arvasid teadlased üldiselt, et püsiv jääkate tekkis Arktikasse alles ca 3 miljoni aasta eest, siis viimase aja avastused on selle moodustumise alguse lükanud koguni 45 miljoni aasta tagusesse aega.