Austraaliast võidi leida 3,43 miljardi aasta vanuseid elujälgi

Lääne-Austraaliast leitud kummalise kujuga kivimid võisid vormuda 3,43 miljardi aasta eest elanud mikroobide kaasabil, kinnitavad Austraalia teadurid ajakirjas Nature BBC teatel. Stromatoliitide nimelised moodustised sai praeguse kuju võtta vaid sel juhul, kui nende vormimisel osalesid bakterid, väidavad uurijad. Mõningate spetsialistide arvates võisid avastatud kivimid siiski tekkida ka vaid keemiliste protsesside käigus. Ent Austraalia Astrobioloogiakeskuse teadur Abigail Allwood selgitas, et avastatud kivimite moodustumine ilma eluslooduse abita eeldanuks paljude haruldaste bioloogiliste protsesside ebatõenäolist toimumist ühes kohas ja ühel ajal. Tema kinnitusel on see nii hüpoteetiline võimalus, et selle toetamine on naeruväärne. Allwood selgitas, et avastatud stromatoliitide tekkes ei löönud kindlasti kaasa vaid üksikud mikroorganismid, vaid nende moodustumise protsessis oli tegev terve ökosüsteemi mõõtu elustik. Ometi ei ole Lääne-Austraaliast Pilbarast päevavalgele tulnud kivimid vanimad väidetavalt eluslooduse poolt vormitud pinnavormid, sest Gröönimaalt on leitud ka kivimeid, mille tekkele aitasid mõnede spetsialistide arvates mikroorganismid kaasa juba ca 3,75 miljardi aasta eest. Austraalia leid võib aidata tulevastel elujälgede otsingutel Marsilt ning muudab senisest tõsiseltvõetavamaks teooria, mille kohaselt elu võis meie koduplaneedile saabuda teistelt taevakehadelt.