Iga viies epilepsiadiagnoos võib olla väär

Ajakirjas Neurology tutvustatud uurimistööst ilmneb, et 20% Ameerika Ühendriikides pandud epilepsia diagnoosidest võivad olla väärad, kuna antud patsiendid kannatavad tegelikult "pseudohaigushoogude" all, millel on psühholoogilist laadi põhjused. Samas selgus, et üht tüüpi haigusnähtusi aitab teisest eristada patsiendi silmade jälgimine krambihoogude ajal, vahendab New Scientist. Epilepsia põhjuseks on muutused aju elektrilises aktiivsuses, mis jõuavad teatud aja möödudes selle motoorse piirkonnani ja põhjustavad krambihoogusid. Ent esineb ka psühhogeenilisi mitteepileptilisi krambihoogusid (PNES), mille korral ei ole elektrilised muudatused ajus jälgitavad ja mille põhjus on seni täpselt teadmata. Ekspertide hinnangul võib iga viies epilepsiana diagnoositav tervisehäda tegelikult olla PNES. Olukorra muudab kehvaks tõik, et epilepsiaravimitel on mitmeid toksilisi kõrvalmõjusid ning reaalset abi neist PNES patsientidele ei ole. Ent kuna krambihood tekivad ebakorrapärastel aegadel, on arstidel arusaadavatel põhjustel ülimalt keeruline kindlaks teha, kas nendega kaasnevad muutused aju elektrilises aktiivsuses või mitte. Steve Chungil ja ta kolleegidel Barrow neuroloogiainstituudist õnnestus siiski analüüsida 221 hospitaliseeritud patsiendi krambihooge, mis võeti videolindile ja mille käigus jäädvustati elektroentsefalogrammiga (EEG) ka nende ajuaktiivsust. Hilisemast salvestiste ülevaatamisest selgus, et 52 PNES diagnoosiga patsiendist sulges kogu haigushoo ajaks silmad 50, ent epileptikutest olid krambihoo alguses silmad suletud vaid 3%. Teadlaste hinnangul võiksid arstid epilepsiasarnase haigushoo ajal patsiendi silmi jälgida, sest selle abil saab neile üsna suure tõenäosusega täpse diagnoosi panna.