
Sangeri instituudi teadurite ajakirjas
Nature Genetics tutvustatud uurimistööst selgub, miks on levinud haiglabakterit
Clostridium difficile sedavõrd keeruline hävitada,
vahendab BBC. Bakteri geneetilise ülesehituse väljaselgitamise käigus avastati nimelt, et ainuüksi Suurbritannias igal aastal enam kui 44.000 haigestumisjuhtumit põhjustav
C. difficile suudab suurema vaevata "tükelduda" ning muuta oma geneetilist struktuuri, mis suurendab oluliselt ta vastupanuvõimet antibiootikumidele. Ka leiti, et haiglates ringleb vähemalt kaheksa erinevat
C. difficile tüve, millel on ühised vaid ca 40% geenidest. Lisaks toodab bakter ühendit, mis tapab teisi mikroorganisme ning kaitseb teda ennast soolestiku happelise keskkonna eest. Uurijad loodavad, et nende töö aitab luua ohtliku bakteri vastu uusi raviviise. Praegu saab
C. difficile'i põhjustatud nakkusi ravida vaid
metronidasooli ja
vankomütsiiniga, ning eksperdid kardavad, et haigustekitaja võib muutuda resistentseks ka nende vastu.
C. difficile on tervishoiuasutustes laiemalt levinud ja põhjustab enam surmajuhtumeid kui kurikuulus
MRSA ehk metitsilliinile resistentne
Staphylococcus aureus.
<< Home