Teadlased uurisid inimeses elavaid võõraid eluvorme

Inimese jämesool on suhteliselt lühike "soolikajupp", mille ülesandeks on "pigistada" toidust välja viimased kasutuskõlblikud toitainete- ja veejäägid, millises keerukas töös löövad kaasa triljonid seal elavad mikroorganismid, kirjutab LiveScience. Washingtoni ülikooli mikrobioloog Jeffrey Gordoni sõnul on jämesoole näol tegemist kõige tihedamalt asustatud piirkonnaga maailmas, sest seal elab hinnanguliselt kuni 100 triljonit mikroobi, mis esindavad enam kui 1000 erinevat liiki. Gordon ja ta kolleegid uurisid teadusajakirja Science tänases numbris tutvustatud uurimistöös kahe terve katsealuse jämesooles leiduvaid mikroorganisme. Analüüsides põhjalikult kahe, viimase aasta vältel antibiootikume mitte tarvitanud vabatahtliku väljaheitesse sattunud mikroobe, tegid teadurid kindlaks ca 60.000 mõlemas proovis esindatud geeni. Teadustöö aitab senisest paremini mõista meie soolestikus elavat mikroobidearmeed ning saada aimu sestki, mil moel muudavad meie toitumisharjumused jämesooles elutsevate mikroobide liigilist koosseisu ning vastupidi. Nii näiteks tehti muuhulgas kindlaks, et bakter nimega Methanobrevibacter smithii reguleerib seda, kui palju kaloreid me igapäevasest toidust kätte saame. Leid annab lisakaalu väidetele, et soolestikus elutsevat pisilastearmeed mõjutades on võimalik vabaneda üleliigsetest kilodest.