Laialdased soolised erinevused said geneetilises uuringus kinnituse

California ülikooli teadurid avastasid, et tuhanded geenid käituvad naiste ja meeste samades elundites erinevalt, mis selgitab, miks reageerivad mehed ja naised samadele ravimitele sageli nii erinevalt ja miks on teatud haiguste sümptomid neil tihti soospetsiifilised, vahendab Reuters. Hiirte aju-, maksa-, rasva ja lihaskudede uurimine näitas, et geenide avaldumine ehk geeni aktiivsustase oleneb suuresti uuritava isendi soost. Uurijate kinnitusel vastab see peaaegu kindlasti tõele ka inimeste puhul. Kõige väiksemaid erinevusi leiti geenide avaldumises ajukoes, ent üldiselt olid erinevused teadlaste sõnul üllatavalt suured ja keegi poleks varem osanud arvata, et naise ja mehe geeniavaldumistes võib valitseda seline kuristik. Ajakirjas Genome Research tutvustatud uurimistöös osalenud inimgeneetika professor Jake Lusis rääkis, et leid aitab senisest paremini mõista mitmete krooniliste haiguste teket ja kliirendab loodetavasti soospetsiifiliste ravimite väljatöötamist. Näiteks maksa puhul avastati, et see elund töötab nii naistel kui meestel küll laias laastus sarnaselt, ent erineva kiirusega, mis võib muuhulgas selgitada, miks on aspiriini tarvitamisel naistel ja meestel erinevaid südame-veresoonkonnahaigusi ennetav mõju.