Uuring: Florese inimest pole kunagi olemas olnud
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud Indoneesia, Austraalia ja Ameerika Ühendriikide teadurite uurimistöös väidetakse, et möödunud aastal palju meediakära põhjustanud uut inimliiki Homo floresiensis't ehk Florese inimest ei ole kunagi olemas olnud, teatab Discovery Channel. Uue inimliigi teooria aluskiviks olev tilluke kolju (pildil vasakul võrreldes tänapäevase inimese koljuga) kuulus uurijate veendumuse kohaselt 18.000 aasta eest elanud inimesele, kes põdes haruldast tõbe mikrotsefaaliat ehk pisipeasust. Teised pisikese kolju lähedalt leitud luud kuulusid aga töörühma kinnitusel kuuele või seitsmele Homo sapiens'ile, mitte aga väidetava uue pisikasvu inimliigi isenditele. Teadlased märgivad, et uus inimliik saanuks Floresel tekkida vaid siis, kui antud populatsioon olnuks muust maailmast täielikult eraldatud. Paraku näitavad aga fossiilsed leiud, et näiteks elevandid rändasid sinna vähem kui kahe kilomeetri kaugusel asuvalt naabersaarelt kahes erinevas migratsioonilaines, mistõttu mujalt pärit inimesed pidid sinna sattuma ilmselt veelgi sagedamini. Uurijate kinnitusel näitab minikolju täpsem analüüs, et selle omanikul oli peaaegu kindlasti kehapikkusega seotud geneetiline väärareng ning kui varem on väidetud, et "Florese inimese" pikkuseks oli vaid ca 1 meeter, siis tegelikult võis see näitaja olla pisut enam kui 1,2 meetrit. Paljude teiste Homo floresiensis'e olemasolu küsimärgi alla seadvate seikade kõrval on üheks väga oluliseks tõik, et säilmete kõrvalt leiti tööriistu, mis olid sedavõrd keerukad, et neid võisid valmistada vaid Homo sapiens'i isendid. Asjatundjate hinnangul võib mikrotsefaaliat põdenud inimese säilmete uurimine meile siiski paljastada tolle aja ühiskondlike suhete kohta nii mõndagi uut ja üllatavat. Muuhulgas näib, et 18.000 aasta eest Florese saarel elanud inimesed hoolitsesid oma haigete lähikondsete eest üsna hoolikalt, sest "Florese inimese" säilmed arvatakse kuuluvat 73-aastasele inimesele, kes poleks ilma pideva abita suutnud mingil moel nii kõrge vanuseni elada.
<< Home