Uuring: üksi jooksmine käib ajudele

USA Princetoni ülikooli teadurite ajakirjas Nature Neuroscience tutuvustatud uuringust selgub, miks paljud inimesed ei suuda üksi joosta ning kuidas üksi ringi lippamine võib ajutegevust pärssida, teatab BBC. Jooksmine võib teadaolevalt tõsta organismis stressihormooni kortikosterooni taset ja seeläbi uute ajurakkude teket vähendada, ent samas võib see füüsilise aktiivsuse vorm ka parandada ruumilist taju ning tõhustada neuronitevahelist suhtlust. Sellele vastuolule selgituse leidmiseks uurisid teadlased jooksmise mõju rottidele ning avastasid, et ajurakkude moodustumist soodustas jooksmine vaid neil närilistel, kes elasid ja lippasid ringi suuremas grupis. Kuigi jooksmine tõstis kortikosterooni taset kõigi rottide organismis, oli neurogenees pärsitud vaid "üksikutel huntidel". Jooksmisest tõusis sotsiaalses isolatsioonis elavatele rottidele ajutulu vaid juhul, kui nad läbisid oluliselt pikemaid vahemaid.