Astronoomid: gammakiirguse purse Maad ei ähvarda

Inimesed ei pea kartma, et nende elu võib ootamatu kosmilise gammakiirguse purske (GRB) tõttu lõppeda, sest sellise jubeda sündmuse tõenäosus meie galaktikas on kaduvväike, kinnitavad Ohio riikliku ülikooli teadurid. Astronoom Krzysztof Staneki sõnul on GRBd suured kõrgenergeetilise kiirguse kogused, mis paiskuvad surevate tähtede lõuna- ja põhjamagnetpooluse piirkonnast välja supernoova tüüpi täheplahvatuste käigus. Teadlased arvavad, et kui selline plahvatus leiaks aset Päikesesüsteemi lähistel ning surmav gammakiirgus oleks suunatud meie koduplaneedile, põhjustaks see liikide massilise väljasuremise. Staneki hinnangul peaks GRB Maa elu ohustamiseks leidma aset kõige rohkem 3000 valgusaasta kaugusel. Meie galaktika läbimõõduks on aga ligikaudu 100.000 valgusaastat, mistõttu peaks GRB Maa elu ohtu seadmiseks aset leidma astronoomilises mõõtkavas otse meie külje all. Stanek ja ta kolleegid kirjutasid ajakirjas Astrophysical Journal avaldatud artiklis, et GRBd leiavad tavaliselt aset väikegalaktikates, milles on vähe raskeid elemente. Linnutee on aga suuremõõtmeline spiraalgalaktika, milles leidub suures koguses raskeid elemente. Erinevate galaktikate GRB-ohtlikkust hinnanud teadlased mõõtsid Linnuteest kaks korda vähem metalle sisaldavas galaktikas gammaplahvatuse tõenäosuseks 0,15% ning ei vaevunud meie kodugalaktika jaoks täpset tõenäosust välja arvutamagi, sest see tulnuks lihtsalt liiga väike. Astronoomide uuringu valguses tuleb pidada äärmiselt vähetõenäoliseks ka võimalust, et mõni Maa ajaloo suurtest väljasuremislainetest oli põhjustatud GRB poolt, nagu sageli spekuleeritakse. Avastus on hea uudis ka universumist elu otsivatele entusiastidele, sest uute arvutuste kohaselt ei kujuta GRBd elule sugugi nii suurt ohtu kui seni arvati ja nende teke eluks enim sobivates galaktikates ja tähesüsteemides on üsna ebatõenäoline.