Ahvid oskavad tulevikku planeerida

Teadusajakirja Science värskes numbris tutvustatud uuring näitab, et sarnaselt inimesele, kes paneb enne poodi minekut kirja puuduolevate toiduainete nimekirja või pakib randa minnes kotti päikesekreemi, oskavad ka ahvid omal moel tulevikku planeerida, teatab LiveScience. Leid näitab, et sageli vaid inimese ainuoskuseks peetav võime tulevaid tegevusi ette mõelda võis tegelikult välja areneda juba inimese ja inimahvide 14 miljoni aasta eest elanud ühistel esivanematel. Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadurid Nicholas Mulcahy ja Josep Call valisid eksperimentideks välja viis kääbusshimpansi ja orangutani ning õpetasid neile esmalt, kuidas kasutada teatud tööriistu viinamarjade ning mahlapudelite kättesaamiseks. Seejärel juhatati ahvid "tööriistakambrisse", kus olevast kaheksast tööriistast sobis selle töö tegemiseks vaid kaks. Kui ahvid olid oma valiku teinud, ei lubatud neil tunni aja vältel viinamarjade ning mahla jahile minna, mistõttu nad viisid tööriista hoiukambrisse tagasi. Kui õige ruumiuks viimaks avati, said ahvid umbes 30% kordadest ülesandega hakkama vähem kui 5 minutiga. Üks emane orangutan oli uurijate sõnul eriti taiplik - ta valis õige tööriista välja peaaegu iga kord ja kui juhtumisi ka vale tööriist kätte sattus, mõtles ta välja viisi selle kohandamiseks nii, et viinamarjad ja mahl ikkagi kätte saada. Eksperimendi teises järgus pidid kõige targemateks ettemõtlejateks osutunud orangutan ja kääbusshimpans ootama õige puuriukse avanemist 14 tundi ning said sellele vaatamata enamikul kordadest ülesandega kenasti hakkama. Mulcahy ja Call selgitasid Science'is, et õige tööriista väljavalimine eelseisva ülesande täitmiseks näitab selgelt välja kujunenud etteplaneerimise võimet.