Antiainerakett lendaks Maalt Marsile 90 päevaga

New Mexico ettevõte Positronics Research teatas, et viis edukalt lõpule esialgsed uurimistööd võimaluse kohta luua antiainet kasutav kosmoselaev, mis lendaks Maalt Marsile 90 päevaga või veelgi kiiremini, teatab National Geographic. Antiaine, mille olemasolu ennustati esmakorselt 1928. aastal, on sisuliselt tavalise aine peegelpilt. Kui aineosake puutub kokku antiaineosakesega, siis nad mõlemad annihileeruvad ning lõhustuvad gammakiirguse ereda sähvatuse saatel olematuks. Füüsikaõpikust kõigile tuntud elektronil on olemas 1932. aastal avastatud antiaineline kaksik positron ehk antielektron. Austria insener Eugen Sänger pakkus juba möödunud sajandi 50.-ndatel aastatel välja, et positroni-elektroni annihilatsiooni saab kasutada kosmoselaeva kütusena. Seni on aga selle idee kõige nõrgemaks küljeks olnud tõik, et positrone on praktiliselt võimatu ladustada, kuna need lõhustuvad kokkupuutel igasuguse aine ning lisaks on positronidel veel ka eletriline laeng, mistõttu nad tõukuvad üksteisest eemale. Teoreetiliselt saaks positrone ladustada vaakumiga täidetud magnetväljas, kuid vaid 0,001% kosmoselaeva Maalt Marsile toimetamiseks vajaliku antiaine koguse säilitamiseks oleks arvestuslikult vaja, et positronimahuti seintele avalduks miljonite tonnide suurune elektriline tõukejõud. Ent endine Pennsylvania riikliku ülikooli professor ja praegune ettevõtte Positronics Research juht Gerald Smith väidab nüüd, et alates 1990.-ndate aastate lõpust tehtud olulised teaduslikud avastused näitavad, et antiaine kasutamine kosmoselaevade kütusena on siiski võimalik. Ettevõtte uuringuid antud vallas on rahastanud nii Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur (NASA) kui ka USA kaitseministeerium ning Positronicsi ekspertide loodud antiaineraketi kavand põhineb varem avaldatud uurimistöödel, mille kohaselt saab elektriliselt neutraalset positroni aatomit tehislikult vähemalt mitu aastat, ent mõnede andmete kohaselt koguni lõputult koos hoida. Smithi sõnul on Positronics alustanud oma arvutustele kinnituse saamiseks ka eksperimente, ent nende tulemustest on praegu veel vara rääkida. Kuigi füüsikud on Smithi ideede osas veel üsna skeptilised, avavad need tõeks osutudes kosmoselendude vallas täiesti uue ajastu. Nii näiteks oleks Marsile lendamiseks vaja vaid 10 milligrammi (sama palju kaalub üks riisitera) kütust ning lähima tähe, 4,2-4,4 valgusaasta kagusel asuva Alpha Centauri külastamiseks kuluks kütust mõned grammid. Ka sellise väikese koguse positronide tootmine oleks aga väga kallis ja aeganõudev lõbu - praeguse tehnoloogilise taseme juures kuluks marsilennuks vajaliku kütusekoguse tootmiseks erinevatel hinnangutel 3-300 aastat ning kümneid miljardeid eesti kroone. Väga keeruliseks ülesandeks on ka annihilatsioonil tekkiva energia muutmine tõukejõuks, ent seski osas on Positronicsi meeskonnal mõningad ideed juba olemas.