Eksperdid: Kuult tasub otsida maaväliste eluvormide loodud esemeid

Londoni ülikooli uurija Ian Crawford avaldas Suurbritannia Kuninglikus Astronoomiaühingus toimunud kosmiliste elusignaalide otsimise ekspertide kokkusaamisel arvamust, et Kuule naasvad astronaudid võiksid meie planeedi loodusliku kaaslase pinda põhjalikult uurida, sest seal võib leiduda jälgi maaväliste elusolendite loodud esemetest, vahendab New Scientist. Crawford möönis, et tulnukate artefaktide otsimine ei saa kindlasti olla Kuule lendamise peamiseks põhjuseks, ent kui juba kohale minnakse, siis võiks ka Kuu pinnases pisut ringi kaevata. SETI instituudi vanemteadur Seth Shostak märkis, et kuna meie kosmiliste vendade loodud esemete otsimine ei tooks erilisi lisakulutusi, oleks see kaalumist väärt mõte küll, ent millegi leidmise tõenäosuse katteks SETI uurijad ilmselt oma maja panti ei paneks. Kuigi antud idee võib kõlada liiga ulmeline, on ka inimesed oma kosmilistele vendadele mõistuses "pudelpostiga" sõnumeid saatnud, lootuses, et sellised kosmoselaevad nagu Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2 kohtavad ehk tuhandete aastate pärast kaugetel planeetidel elavate mõistuslike olendite kosmoselaevu. Üldiselt on suur osa ekspertidest ühel meelel selles, et kui maavälistel eluvormidel ei ole kontakti loomisega just kiiret, on parimaks võimaluseks teisi tsivilisatsioone leida just tehislike esemete laialisaatmine, mitte raadiosignaalid. Crawfordi hinnangul on Kuu selliste saadetiste säilimiseks ideaalne paik, sest seal puudub atmosfäär ja praktiliselt ka igasugune geoloogiline aktiivsus. Kui väikesele looduslikule kaaslasele tohutute vahemaade tagant "pihta laskmine" tundub olevat liiga uskumatu idee, tasub kaaluda Ukraina astronoomi Aleksei Arhippovi 1998. aastal tutvustatud teooriat, mis näeb ette, et kui kosmosesse tunginud tsivilisatsioonid on meie galaktilises lähiümbruses kunagi eksisteerinud ja ei jõudnud ka kunagi oma tähesüsteemi piiridest kaugemale, valitseb siiski suur tõenäosus, et osa nende "toodetud" kosmilisest prügist, mis on siis kas mikroskoopilist mõõtu või ehk suuremgi, on jõudnud ka Päikesesüsteemi. Paljud eksperdid peavad Kuult selliste säilmete otsimist siiski liiga "meeleheitlikuks" ettevõtmiseks ning toovad muuhulgas esile, et isegi kui sellised mikroosakesed seal eksisteerivad, on nende leidmine kahjuks ülimalt keeruline.