Eksperdid: levinud vähigeenide otsingud võivad olla tulutu ettevõtmine

New Scientist vahendab Ameerika Ühendriikide vähiinstituudi (NCI) teaduri Stuart Bakeri ja Helsingi ülikooli teadlase Jaakko Caprio meditsiiniajakirjas BMJ avaldatud arvamust, mille kohaselt võib teatud vähivormidesse haigestumise tõenäosust suurendavate levinud geenivormide otsimine olla raha ja aja raiskamine. Varasemates uuringutes on ilmnenud, et üksikud geenimutatsioonid võivad suurel määral tõsta teatud vähivormidesse haigestumise tõenäosust. Nii näiteks kergitab geeni BRCA2 teatud tüüp rinnavähi riski. Ent sellised selgelt väljenduva riskiga geenid on väga haruldased. Enamik vähivormidest on teadlaste arvates seotud laiemalt levinud ning madalama riskiastmega geenivariatsioonidega, mis tõstavad pisut inimorganismi vastuvõtlikkust pikemas perspektiivis vähki haigestumist põhjustavatele keskkonna- ja elustiilimõjuritele. NCI on eraldanud 14 miljonit USA dollarit ehk enam kui 170 miljonit eesti krooni, et leida selliseid, rinna- ja eesnäärmevähki haigestumist soodustavaid laialt levinud geenitüüpe. Ent Baker ja Caprio leiavad, et antud juhul on tegemist mahavisatud rahaga, sest sellised uuringud ei anna tõenäoliselt loodetud tulu. Teadurid märgivad, et rahastatavad uurimistööd on liiga kallid ning kui loodetud levinud geenitüübid ka tuvastatakse, ei suudeta selle teadmisega tegelikult midagi mõistlikku peale hakata. Ka arvavad nad, et pidev uudistevoog kaardistatud vähigeenidest tekitab patsientides suuri lootusi, mida teadlased ja arstid paraku vähemalt lähitulevikus täita ei suuda. NCI ei soostunud teemat kommenteerima.