Lõvid said inimeste söömisest kõhuvalu

Kaugetel aegadel Aafrika savannides elanud varajased inimesed võisid küll olla suurtele kaslastest kiskjatele kergeks saagiks, ent andsid neile kättemaksuks paraja kõhuvalu, kirjutab LiveScience. Helicobacter pylori on bakter, mis põhjustab inimestel kroonilist kõhuvalu ja maohaavandeid. Teised loomad, kaasa arvatud teised primaadid peale inimese, kannatavad teist alamliiki Helicobacter'ite tõttu, mis on H. pylori'ga vaid kauges suguluses. Erandiks on Helicobacter acinonychis, mis põhjustab kõhuvalu ja maohaavandeid suurtel kaslastel, nagu näiteks lõvidel, tiigritel ja geparditel. Inimestel ja kaslastel kõhuvalu tekitavad bakterid on sedavõrd sarnased, et teadlaste hinnangul pidid need olema kunagi üks liik. Asjatundjate arvates arenes üks bakteriliik kaheks pärast seda, kui kas inimesed sõid ära mõne kaslase või kaslastest kiskjad pistsid nahka mõne inimese. Ajakirja PLoS Genetics järgmises numbris tutvustatava uurimistöö raames võrdlesid teadlased kahe bakteriliigi genoome ning avastasid, et paljud H. acinonychis'e inaktiivsed geenid on oluliselt fragmenteeritumad ja "töökõlbmatumad" kui nende funktsioneerivad sõsargeenid H. Pylori'l. See viitab väga tugevalt asjaolule, et bakter kandus edasi inimestelt kaslastele, mitte vastupidi. Kuna erinevad H. acinonuchis'e alamtüübid on väga sarnased, leidis bakteri ülekandumine teadurite arvates aset vaid ühel korral ning see toimus umbes 200.000 aasta eest. Kui üks õnnetu lõvi, tiiger või gepard oli inimest süües bakterinakkuse saanud, levis see teistele kaslastele edasi veriste territoriaallahingute käigus, mis on Aafrikas elavate suurkiskjate seas üsna tavalised, selgitas uurimisrühma liige Stephan Schuster Pennsylvania riiklikust ülikoolist.