Noores tähesüsteemis leidub rikkalikult süsinikku

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) Goddardi kosmoselendude keskuse teaduri Aki Roberge'i uurimistöö näitas, et meie galaktika ühe enimuuritud tähe Beta Pictoris ümber hõljub seni arvatust oluliselt enam süsinikugaasi, teatab Discovery Channel. Kuigi Beta Pictoris on Päikesest kaks korda suurem ning üheksa korda kuumem, meenutab see asjatundjate hinnangul suuresti meie kodutähte selle nooruspõlves, sest kauge tähesüsteemi asteroidid ning komeedid põrkuvad teineteisega, moodustades tihedat aine- ja gaasipilve, millest võivad moodustuda, ja suure tõenäosusega praegu juba moodustuvadki, planeedid. Roberge sõnas ajakirjas Nature, et kui Päikeses on süsinikku ja hapniku umbes võrreldavas koguses, siis ligikaudu 8-20 miljoni aasta vanuse ja Maast 50 valgusaasta kaugusel asuva Beta Pictorise tolmupilves on süsinikku hapnikust üheksa korda enam. Teadlase arvates võis ka Päikesesüsteem nooruses läbida samasuguse süsinikurikka arengustaadiumi, mida ei ole senistes meie koduse tähesüsteemi tekke mudelites arvestatud. Samas pidas ta võimalikuks sedagi, et Beta Pictorise tähesüsteem tekib küll Päikesesüsteemiga samal moel, ent suurem süsinikukogus on selle eripäraks. Roberge'i sõnul meenutavad tekkivad planeedid sel juhul Saturni suurimat kuud, tiheda ja süsivesinikerikka atmosfääriga Titani. Roberge'i kolleeg Marc Kuchner arutles, et kui sellistel planeetidel peaks kunagi elu tekkima, võib see olla meie mõistes üsna veider. Nii näiteks võiksid sealsed eluvormid süüa hapnikurikkaid toiduaineid ning hingata süsinikku.