Ürgne ämblikuvõrk heidab valgust ämblike ja putukate evolutsioonile

Hispaaniast leitud merevaigutükist avastati vanim teadaolev ämblikuvõrk, milles on säilinud ka võrku kinni jäänud putukaid, teatab BBC. Ekspertide kinnitusel on võrguniitide ning nende sisse mässitud kärbse, mardika, lesta ja herilase jäänuste vanuseks umbes 110 miljonit aastat, ehk siis teisisõnu pärinevad need ajast, mil meie planeeti valitsesid dinosaurused. Ürgne ämblikuvõrk näib olevat punutud samal moel, kui tänapäeval elavate ämblike püügivahendid ning ajakirjas Science tutvustatud avastus aitab heita valgust nii ämblike eneste kui ka nende saakloomade evolutsioonile. Muuhulgas kinnitab eri liiki putukate esinemine ämblikuvõrgus teooriat, mille kohaselt oli ämblike ning lendavate putukate evolutsioon omavahel väga tihedalt seotud ning ämblike globaalne liigirikkus suurenes käsikäes uute putukaliikide tekke ning levikuga. Ajakirja Science värskes numbris heidetakse valgust veel ühele ämblikega seotud küsimusele. Nimelt on varem arvatud, et ämblike võime punuda kerakujulist võrku on tekkinud ajaloo vältel korduvalt ja erinevates maailma piirkondades. Nüüd näitas aga geneetiline analüüs, et kõigi keravõrgupunujatest ämblike organismis leidub samu võrguniidi valmistamiseks vajalikke võtmevalke, mis viitab ühele kindlale evolutsioonilisele algupärale. Geeniuuringute ning fossiilsete leidude analüüs näitab, et tänaste ämblike kauged esivanemad võisid punuda võrke juba umbes 136 miljoni aasta eest.