Uuring: osoon põhjustab ateroskleroosi

Scrippsi instituudi teadurid avastasid, et osoonil on lisaks suurlinnades sudu tekitamise võimele veel üks äärmiselt halb omadus - see on oluliseks südametervise riskifaktoriks, kirjutab New Scientist. Paul Wentworthi juhitav uurimisrühm avastas juba 2003. aastal, et osoon reageerib kolesterooliga ning moodustab ateronaalide nimelisi ühendeid. Ateronaale on leitud rasvarikastest paksendites ehk naastudes, mis põhjustavad haigestunud arterite kitsenemist, ent seni ei oldud kindlad, kas neil on selliste rasvakogumite tekkes ka olulist rolli. Nüüd avastas Wentworthi töörühm ajakirjas Biochemistry tutvustatud uuringu käigus, et ateronaalid ning seega ka osoon on arterite kitsenemise ehk ateroskleroosi tekke olulisteks mõjuriteks ning neid tuleb seega pidada südametervise riskifaktoriks. Täpsemate vaatluste käigus selgus, et ateronaalid sunnivad monotsüüte muutuma makrofaagideks, mis aitavad arterite siseseintele kleepudes naastude moodustumisele kaasa. Ateronaalid võivad muuta arteriseina külge kleepuvaks ka monotsüüte, suurendada makrofaagide tootmist ning kiirendada juba moodustunud paksendite kasvu. Esialgu ei ole teada, kas neid protsesse mõjutab vaid organismis tekkiv või ka sissehingatav osoon, ent Wentworthi hinnangul võib kopsudesse sattunud osoon seal ateronaale tekitada ning need võivad hiljem arteritesse sattuda.