
Ajakirjas
Scandinavian Journal of Immunology tutvustatud Duke'i ülikooli meditsiinikeskuse teadurite uuringust selgus, et vabas looduses elavatel rottidel ja hiirtel on võrrelduna oma laborites elavate liigikaaslastega veres oluliselt enam
IgE ja IgG antikehasid, mis tekivad kokkupuutel võõrosakestega ning annavad organismile immuunkaitse,
kirjutab New Scientist. Metsikutel rottidel ja hiirtel oli laboritingimustes üles kasvanud närilistega võrreldes organismis vastavalt 2,5 ja 11,5 korda enam IgE ning umbes kaks korda rohkem IgG antikehasid. Uurimistöö näib andvat lisakaalu viimasel ajal aina suuremat toetust pälvivale teooriale, mille kohaselt võib liiga hügieeniline keskkond soodustada
allergiate ja
autoimmuunsete haiguste teket. Sellise
hügieenihüpoteesi tekke põhjuseks on tõsiasi, et lääneriikide elanikel esineb arenguriikides elavatest inimestest oluliselt enam allergilisi haigusi, mille üheks võimalikuks põhjuseks võib olla kolimine steriilsemasse ning inimesele loomulikust elukeskkonnast erinevasse ümbrustikku, kus immuunsüsteem ei harju maast-madalast õietolmule ning mikroobidele normaalsel moel reageerima. Eksperdid peavad uurimistööd väga huvitavaks, ent tuletavad samas meelde, et IgE taset võivad tõsta ka muud faktorid, näiteks
parasiidid.
<< Home