Uuring: täiskasvanud ei käitu täiskasvanulikult

Newcastle'i ülikooli bioloogiakooli teadur Bruce Charlton väidab, et tänapäeva täisealised inimesed käituvad lapselikumalt kui kunagi varem ning aina suurem hulk täiskasvanuid käitub ja mõtleb nagu teismelised, vahendab ABC. Charlton leiab, et see teaduskeeles psühholoogiliseks neoteeniaks kutsutav fenomen põhineb laiemalt sellel, et inimesed peavad füüsilist noorust kaasasündinult külgetõmbavaks, sest see on märk viljakusest, heast tervisest ja vitaalsusest. 20. sajandi keskpaigas hakkas aga aina enam levima mõtteviis, mis soodustab elukestvat õpet, töö- ja elukoha sagedast vahetust ning uute inimeste tundmaõppimist ja kogemuste omandamist. Selline "lapsele omane seisukohtade, käitumise ja teadmiste paindlikkus" on Charltoni hinnangul tänapäeva ebastabiilse maailmaga kohandumiseks tekkinud käitumismall. Ta lisas, et sellise mõttemaailma loomine saab alguse juba koolist, sest praegune haridussüsteem võtab sihikule ka täiskasvanuid, mistõttu õpetamistööd ei viida varem "lõpule". Teaduri hinnangul pärsib veel ka 20.-ndates eluaastates jätkuv õppetöö inimese vaimset täiskasvanustumist, mis peaks muidu umbes sel ajal aset leidma. Charlton tuletas meelde, et inimestel on läbi ajaloo olnud tavaks lapseeale punkt panna spetsiaalselt sel eesmärgil korraldatud tseremooniatega. Ta hoiatab, et aina laiemalt leviv vaimne lapsemeelsus toob enesega ka noore eaga kaasnevaid miinuseid, nagu näiteks süvenemisvõimetust, pinnapealsust ja suurenenud tähelepanuvajadust, millel võivad olla inimkultuurile pikemaajaliselt üsna laialdased mõjud.