Intelligentsus ei ole inimesele ainuomane

Inimesed defineerivad intelligentsust reeglina moel, mis eristab järsult inimest ja kõiki teisi eluslooduse vorme, ent viimasel ajal läbi viidud uurimistööd näitavad, et tegelikult on ka paljudele loomadele-lindudele omased nii abstraktne mõtlemine, probleemilahenduslik käitumine, juurdlemine kui ka keeleoskus, mida inimesed on harjunud seni oma unikaalseteks võimeteks pidama, kirjutab Discovery Channel. Ameerika Ühendriikide loomakäitumise ekspert Jonathan Balcombe märkis, et mida enam loomade käitumist uuritakse, seda rohkem see ka uurijaid hämmastab. Ta lisas, et nii näiteks oskavad kanad liigikaaslasi "haneks tõmmata", tuvid suudavad piltidel esinevaid objekte kategoriseerida sama kiiresti kui inimene, gorillad tavatsevad enesega töötavatele teadlastele aeg-ajalt arenenud huumorimeelest tunnistust andvaid vempe mängida ning isegi tillukesed kalad suudavad meenutada keerukat teekonda, mille nad on varem vaid ühel korral läbinud. Balcombe hinnangul on inimliigil evolutsioonilises loteriis lihtsalt vedanud ning me oleme oma unikaalsete vaimsete võimete ja oskuste kogumi saanud vaid tänu juhusele ning paljude asjaolude kokkulangemisele. Üksikuna või siis teistsuguses kombinatsioonis leitakse selliseid võimeid ja oskusi aga aina enamatelt liikidelt. Arvamus, mille kohaselt põhineb kogu eluslooduse näiliselt mõistuslik käitumine vaid instinktiivsel käitumisel, on juba ammu kõrvale lükatud, sest uurimistöödes on leitud, et kunagi inimese ainuoskuseks peetud õppimisvõime on olemas isegi tillukestel ööliblikatel, arenenumatest organismidest rääkimata. Loomade ja lindude tööriistakasutus ei ole viimasel ajal enam kellelegi uudiseks, ent nüüd on katseliselt tõestatud seegi, et vähemalt varesed ja nende sugulasliigid, ent ka paljud primaadiliigid, suudavad elu käigus omandatud uusi oskusi kasutada erinevate probleemide lahendamiseks. Unikaalseks ei saa pidada ka inimese keeleoskust, sest näiteks Eestiski elav kuldnokk (Sturnus vulgaris) suudab linnulaulus eristada erinevaid grammatilisi fraase ning anda neid erineval moel sidudes oma laulule uue sisu ja tähenduse. Samasugune võime näib olevat ka vaaladel ja delfiinidel ning sarnaselt mitmetele linnuliikidele annavad delfiinid üskteisele sageli unikaalseid nimesid. Mitmed liigid näivad olevat koguni "kakskeelsed", sest suudavad mõista teiste liikide esindajate häälmärguannete tähendust. Sageli peetakse inimese intelligentsuse tunnusmärgiks meie kompleksseid emotsioone ja nende jagamise võimet. Viimasel ajal läbi viidud uurimistööde raames on siiski leitud kindlaid tõendeid sest, et ka loomad ja linnud suudavad tunda rõõmu, valu, kurbust ja teisi emotsioone. Loomadele on omane ka empaatiavõime ning nii näiteks tunnevad oma valu kannatava liigikaaslasega tavalisest enam aega veetes osadustunnet laborihiired. Balcombe hinnangul peaksid sellised avastused inimesi aina sügavamalt juurdlema panema, kas isikliku kasu nimel on ikka õige teistele liikidele valu ja kannatusi põhjustada.