Leiti kümne miljoni aasta vanust luuüdi

Hispaaniast leiti kümnekonna miljoni aasta eest elanud konnade ja salamandrite säilmetest esmakordselt maailmas fossiliseerunud luuüdi, teatab National Geographic. Luuüdi on suurte luude sees asuv kude, milles toodetakse uusi vererakke. Avastuse teinud rahvusvahelise uurimisrühma teatel on luuüdi sedavõrd hästi säilinud, et näha on isegi koe esialgne värvus. Dublini ülikooli kolledzhi teaduri Maria McNamara juhitava teadlasterühma leid annab lootust, et hästi säilinud luuüdi võib leiduda veel paljude fossiilide suurtes luudes ning iidse luuüdi säilimiseks ei olegi vaja väga erilisi tingimusi, nagu seni ekslikult arvati. Pehmete kudede fossiilsed säilmed on üliharuldased, sest tavaliselt jõuab pehme kude enne kivistumist laguneda. Kui selliseid säilmeid ka leitakse, on pehme koe esialgne koostis tavaliselt fossiliseerumise käigus asendunud mineraalidega. Ent ajakirja Geology värskes numbris tutvustatav leid on ses mõttes üliharv erand, sest McNamara kinnitusel on luuüdi säilinud oma esialgsel kujul. Nüüd on töörühm asunud luuüdi täpset koostist kindlaks tegema, ent kuna see on osaliselt punane, on üsna tõenäoline, et muuhulgas on seal säilinud jälgi isegi hemoglobiinist. McNamara sõnul ei maksa siiski leiuga seoses Jurassic Park stiilis spekulatsioonidega alustada, sest DNA leidmine sedavõrd iidsetest säilmetest on ülimalt ebatõenäoline. Ta kinnitas, et uurijad oleksid väga õnnelikud ka siis, kui neil õnnestuks tuvastada detaile mõnest valgust.