Läänemere sügavuste elanikke ähvardab hapnikupuudus

Soome mereuurijad avastasid, et Läänemere põhi on sel suvel oluliselt hapnikuvaesem kui mullu, kuid Eesti mereuurijad ei teeks ühe aasta põhjal liialt traagilisi järeldusi, teatab EPL. Soome uurimislaevad avastasid augusti alguses tehtud seire käigus, et Läänemere põhja hapnikupuudus on suurim alates 1999. aastast. Kui mullu algas eluslooduseta merepõhi 90 meetri sügavuselt, siis tänavu on see piir liikunud juba 60–70 meetri sügavusele. Seega on surnud ala oluliselt kasvanud.Soome mereuurimisinstituudi ja keskkonnainstituudi uurijad seostavad halvenenud näitajatega ka kalavarude vähenemist ja sinivetikate vohamist. Samas tõdevad Soome uurijad, et sinivetikad ei ole sel suvel suurt probleemi tekitanud. Tartu ülikooli mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul ei saa ühe aasta muutuste põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Viimaste aastate Läänemere keskkonnaseisundi uuringud näitavad tema kinnitusel pigem, et üldine seisund on hakanud paranema. Samas nentis Martin, et kui hapnikuvaba ala mitu aastat järjest suureneb, siis tuleb tõsiselt uurida, miks. Martini sõnul tekitab hapnikupuudus fosfori lahustumise vees, mis tähendab vee ületoitelisust ja väljendub mere nn õitsemises. Samas tõdesid nii soomlased kui ka Martin, et sel aastal pole mere õitsemist ehk sinivetikaid palju olnud.