Saladusliku geeni korduvkoopiad teevad meist inimese

Värskelt avastatud salapärane geen võib mängida võtmerolli tänapäevase inimese aju unikaalsete võimete kujunemisel, kirjutab Nature. Kuigi ajakirjas Science leidu tutvustanud USA teadurid ei tea veel täpselt avastatud geeni funktsioone organismis, on selge, et see toodab inimese ajus leiduvat valku ning seda leidub inimesel enam kui shimpansidel, makaakidel, rottidel ja hiirtel. Viimasel ajal on läbi viidud mitmeid uuringuid, kus võrreldakse inimese ja meie evolutsiooniliste lähisugulaste genoomi ja üritatakse nii mõista, millised on geneetilised võtmefaktorid, mis suunasid inimese võrreldes teiste primaatidega sedavõrd erilise arenguteele. Colorado ülikooli teaduri James Sikela juhitav töörühm avastas, et kui inimesel on valku DUF1220 kodeeriva geeni koopiaid 212, siis shimpansil vaid 37 ning makaagil 30. Hiirel ja rotil leiti sest geenist ainult üks lisakoopia. DUF1220 leiti inimese organismis mitmelt poolt, muuhulgas ka ajus asuvatest neuronitest. Kuigi on üsna tõenäoline, et DUF1220 on seotud inimese ajufunktsioonidega, tuleb teadlastel seda nüüd ümberlükkamatult tõestada. Kui hiirtel lülitatakse sellisel puhul uuritav geen lihtsalt välja, siis primaatidel ei saa sama paraku teha.