Teadlased avastasid inimeseks arenemise võtmegeenid

California ülikooli teadurite juhitud uurimisrühm avastas inimgenoomi piirkonna, mis mängis ilmselt inimaju evolutsioonilises arengus võtmerolli, kirjutab BBC. Piirkond HAR1 on uurijate kinnitusel läbi teinud ülikiire evolutsioonilise arengu ja aktiveerub ajuarengu kriitilistel perioodidel. Uurimistöö käigus võrdlesid teadlased inimese, shimpansi ja teiste loomade genoomi ning avastasid, et aju ning kogu kõrgema närvisüsteemi arengus üliolulist rolli kandev genoomipiirkond HAR1 on laias laastus sarnane kõigil imetajatel ning ainsaks ses küsimuses selgelt eraldiseisvaks liigiks on just inimene. Kui üldiselt on erinevate imetajate HAR1 vaid 1-2 erinevust, siis inimese ja shimpansi samal genoomiosal leiti koguni 18 erinevust, mis on teadurite kinnitusel vaid mõne miljoni aasta vältel aset leidnuna suisa uskumatu muutus. Teadlaste hinnangul ei kontrolli kaardistatud geenid vastupidiselt enamikule geenidest teatud kindlate valkude tootmist, vaid modifitseerivad arvatavasti teiste geenide funktsioneerimist. Ekspertide arvates võib leid seega tähendada, et inimaju tormiline evolutsiooniline areng põhineb just geneetiliste funktsioonide täpsel "tuunimisele".