Ateena langemise võis põhjustada kõhutüüfus

Aastail 426-430 e.m.a. massiliselt Ateena elanikke rünnanud ja viimaks linna spartalaste kätte langemise põhjustanud haigus oli suure tõenäosusega kõhutüüfus, vahendab National Geographic Ateena ülikooli teadlaste hiljutise uuringu järeldust. Teadurid uurisid toonase epideemia ohvrite massihauast pärit inimeste hambasäsi ning leidsid sellest märkimisväärsetes kogustes kõhutüüfust põhjustava bakteri Salmonella enterica typhi geneetilist materjali . Haigus ründas ateenalasi kolm korda sõja jooksul ning asjatundjate hinnangul võis see hauda viia kuni 100.000 inimest ehk umbes kolmandiku toonastest linnaelanikest. Teadlased möönavad siiski samas, et Ateena elanikke võis rünnata veel mõni haigus, sest mitte päris kõik toona kirjeldatud sümptomid ei ole kõhutüüfusele omased.