Kuumad Jupiterid ei pühi kõiki väikeplaneete teelt

Eluks kõlbulikud Maad meenutavad planeedid saavad tekkida isegi siis, kui "kuumadeks Jupiterideks" kutsutavad hiidplaneedid läbi nende sünnipiirkonna "rändavad", vahendab New Scientist mitmete viimasel ajal koostatud arvutisimulatsioonide põhjal tehtud järeldust. Paljud seni avastatud Päikesesüsteemi välised planeedid ehk eksoplaneedid on kuumad Jupiterid ehk massiivsed teavakehad, mis asuvad oma tähele lähemal kui Merkuur Päikesele. Astronoomide arvates ei saanud sellised hiidobjektid oma tähe vahetus läheduses tekkida ja liikusid pärast kaugemal moodustumist aegamisi kodupäikese suunas. Seni leidsid teadlased üldiselt, et selline kuumade Jupiteride "migratsioon" pidi eos lämmatama kõik Maa-sarnaste väikeste kiviplaneetide moodustumise alged, kuna hiidplaneet oleks tilluplaneedid kas purustanud või päikesesüsteemist välja puksinud. Ent viimased arvutisimulatsioonid näitavad, et umbes pooled potentsiaalsed "väikesed Maad" võivad sellise kuuma Jupiteri 10.000 aastat kestva täheteekonna vältel siiski terveks jääda. Analüüsi juhtinud Pennsylvania riikliku ülikooli ja NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teaduri Avi Mandelli sõnul tasub seega võõrastest päikesesüsteemidest elujälgi otsides pöörata tähelepanu ka neile kooslustele, kus tähe vahetus läheduses tiirleb hiidplaneet.