Uuring: regulaarseid väljasuremislaineid põhjustab kosmiline kiirgus

Päikesesüsteemi perioodiline üles-alla liikumine Linnutee galaktilise ketta suhtes allutab meie koduplaneeti regulaarselt suuremale kogusele kosmilisele kiirgusele, mis võib selgitada Maa bioloogilise mitmekesisuse näiliselt müstilist langust iga 62 miljoni aasta järel, kirjutab New Scientist. Päikesesüsteem teeb Linnuteele tiiru peale umbes iga 100 miljoni aasta järel ning siksakitab ringikujuliselt liikudes aeg-ajalt galaktilise ketta keskmest üles- ja siis jälle allapoole. Varasemates uuringutes on leitud, et see liikumine võib mõjutada Maa kliimat, sest lend läbi tohutute vesinikupilvede võib paisata atmosfääri tavalisest enam kosmilist tolmu, mis blokeerib päikesevalguse jõudmise maapinnani ning toob kaasa temperatuuride languse. Teise teooria kohaselt mõjutab gaasipilvede raskusjõud komeetide liikumistrajektoori ning kosmiliste objektide kokkupõrked planeediga põhjustavad suuri väljasuremislaineid. Nüüd leidsid Mihhail Medvedev ja Adrian Melott Kansase ülikoolist, et Maa regulaarne vertikaalkõikumine galaktikakettas toimub samas rütmis globaalsete väljasuremislainetega meie planeedil. Maa liikide arv on iga 62 miljoni aasta järel oluliselt langenud vähemalt viimase 542 aasta jooksul. Teadurite analüüs näitas, et kõige laialdasemad väljasuremislained on aset leidnud, kui Päikesesüsteem on oma liikumistsükli kõige põhjapoolsemas punktis, mis ulatub umbes 230 valgusaasta kõrgusele galaktikaketta kohale. Medvedevi sõnul jõuab ses punktis maapinnani enim ohtlikku kosmilist kiirgust, mis põhjustab suurtes kogustes olulist liigilise mitmekesisuse langust.