Teadlased uurisid pöörlevaid delfiine

West Chesteri ülikooli teadlased uurisid, mil moel suudavad mitmel pool maailmas rannikulähedastes troopilistes vetes elavad koon-eeldelfiinid Stenella longirostris veest kõrgele välja hüpates sooritada ühe "lennu" ajal suisa uskumatu hulga täispöördeid, kirjutab LiveScience. Veealuseid videokaadreid ning matemaatilist mudelit kasutanud uurijad kirjutasid ajakirjas Journal of Experimental Biology, et tõele ei vasta senine arusaam, mille kohaselt delfiinid panevad end pöörlema juba pärast veest väljumist erilisel moel keha liigutades. Uurimistöös osalenud bioloog Frank Fishi sõnul ei saaks delfiinid sel moel päriselus kuidagi nii suurt hulka pöördeid sooritada. Koon-eeldelfiinide liikumist analüüsinud füüsik Anthony Nicastro märkis, et, et delfiinid hakkavad uimi "tiibadena" kasutades aeglaselt pöörlema juba vee all, ent seal on pöördliikumise kiiruseks suure veetakistuse tõttu vaid 1-2 pööret sekundis. Õhku hüpates veetakistusest vabanev delfiin suudab aga alustatud liikumist edasi viies pöörelda juba kuni seitse korda sekundis. Keegi ei tea täpselt, miks delfiinid veest välja hüpates end õhus pööritavad, ent võimalike põhjustena tuuakse välja soovi oma domineerimist rõhutada ja asukohast teada anda või katset uimede ning keha külge klammerdunud parasiitidest vabaneda. Võimalikuks peetakse sedagi, et delfiinid teevad seda silmailu pakkuvat liigutust lihtsalt lõbu pärast.