Leiti uusi "hilist raskepommitust" tõendavaid andmeid

Kuukivimite uurimisel saadi taas kinnitust teooriale, mille kohaselt tabas Kuud ja Maad umbes 3,9 miljardi aasta eest massiivne meteoriidirünnak, mis kestis ligikaudu 100 miljonit aastat ehk siis geoloogiliselt suhteliselt lühikest aega, kirjutab space.com. "Hilise raskepommituse" (Late Heavy Bombardment ehk LHB) perioodina tuntud ajajärk võis olulisel määral mõjutada Maa tulevikku, sest just umbes sel ajal tekkisid teadlaste hinnangul esimesed primitivsed bakterid. Eksperdid ei pea tõenäoliseks, et teoreetiliselt juba enne LHB perioodi tekkinud elu võis sedavõrd ränga kosmiliste kivimite rünnaku üle elada. Küll aga peetakse võimalikuks, et tohututes kogustes Maani jõudnud meteoriidid tõid meie planeedile eluks vajalikke komponente või isegi elu enese. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) rahalisel toel läbi viidud ja peagi ajakirjas Geochimica et Cosmochimica Acta tutvustatava uurimistöö käigus uuriti 50 erinevat Apollo missioonide käigus Maale toimetatud kivimiproovide näidist. Selgus, et peaaegu kõik kivimid on 3,8-4 miljardit aastat vanad ning pärinevad erinevatelt meteoriitidelt ja erinevatest Kuu piirkondadest. Teadlased uurivad Maad tabanud meteoriidirahet Kuule tekkinud kraatrite ja sealt pärinevate kivimite põhjal, kuna Maa maapind uueneb ta loodusliku kaaslase omast oluliselt kiiremini.