Surmalähedane kogemus võib olla uni

Surmalähedast kogemust (near-death experience, NDE) tajunud inimesed ajavad keskmisest sagedamini segi unenäod ja reaalsuse, vahendab Nature ajakirjas Neurology avaldatud uurimistöö tulemit. NDE'ks nimetatakse olukorda, kus inimene satub kliinilisse surma ning teatab hiljem sellest väljudes, et tajus teatud tüüpi nägemusi, mis näivad paljude kogemuse üleelanute kinnitusel viitavat surmajärgse elu olemasolule. Elustamistehnikate paranemisega on NDE'st saanud värske uurimistöö juhtivautori Kevin Nelsoni sõnul üllatavalt laialt levinud nähtus. Mõnedes varasemates uuringutes on näidatud, et elektrilise stimulatsiooni ning teatud ravimitega saab mõningaid NDE'ga kaasnevaid tajuefekte jäljendada, ent spontaanne NDE on jäänud seni suuresti müsteeriumiks. Kentucky ülikooli neuroloog Nelson hakkas NDE vastu huvi tundma pärast seda, kui kuulis, et paljudel surmalähedast kogemust tajunutel tundusid käed ja jalad olevat halvatud, mis meenutas talle, et samasuguste magamajäämise eelsete või ärkamisjärgsete vaevuste üle on kurtnud ka unehäiretega patsiendid. Teadur küsitles 55 NDE kogemusega inimest ja sama suurt hulka kontrollgruppi kuuluvaid isikuid. Hiljem tulemusi analüüsides selgus, et 60% NDE-grupi liikmetest on elus vähemalt kord esinenud olukord, kus nad on veel tegelikult und nähes arvanud end ärkvel olevat, samas kui kontrollgruppi kuulunud inimestest oli sama kogemus vaid 24%. Selliste "kahevahelolekute" raames võib inimesel esineda unehalvatust ning visuaalseid ja kuuldavaid hallutsinatsioone, mis tekivad, kui magamise unenägude ehk REM-periood kestab osalise ärkamisega paralleelselt edasi. Nelson märkis, et REM-uni tekib ajuregioonis, mis vastutab meie peamiste elufunktsioonide eest ning seega on mõnevõrra irooniline, et aju kõige primitiivsem osa tekitab tajusid, mida mõned peavad inimolemust defineerivaks.