Varuelundid luuakse tulevikus bioprintimise teel

Missouri ülikooli biofüüsik Gabor Forgacs tutvustas möödunud nädalal San Franciscos toimunud eksperimentaalbioloogia alasel kokkusaamisel uudset "bioprintimise" tehnoloogiat, mille abil saab põhimõtteliselt luua igat mõõtu ja keerukusastmega kudesid ja organeid, kirjutab New Scientist. Tehnoloogia põhineb mõnesaja mikromeetrise diameetriga "biotindi" tilgakestel, mis käituvad kui vedelik. See tähendab, et teineteise kõrvale tilgutatud piisad tõmbuvad üksteise poole ja sulanduvad, võttes nii soovitud kuju. Kolmemõõtmeliste struktuuride printimiseks kasutavad Forgacs ning ta kolleegid biotindi kihtide vahele asetatavat toetavat geeli ehk "biopaberit". Näiteks veresoonte loomiseks prindivad nad järjestikuse kihi lihas- ja endoteelrakke. Rakud elavad printimise protsessi näiliselt kenasti üle ning eksperimentide käigus prinditud kana südamerakud hakkasid kiiresti käituma elundina. Forgacsi kinnitusel hakkas kogu printstruktuur umbes 19 tunni möödudes ühes taktis kokku tõmbuma. Eksperdid ennustavad bioprintimisele suurt tulevikku ning usuvad, et tõenäoliselt saavad tulevikus korralikult töötamast keelduvate organitega inimesed enesele vajaliku "varuosa" just nimelt "printimistöökojast".