Geeniteraapias võivad kasutusele tulla veremullid

Baylori ülikooli meditsiinikeskuse teadurid katsetasid rottidel edukalt geeniteraapiat, mille raames toimetati eriliste mullikeste sisse peitunud insuliinigeenid täpselt kõhunäärmesse, kus neid suhkrutõve korral ka vajatakse, teatab New Scientist. Teadlased süstisid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences tutvustatud eksperimentide käigus mikroskoopilised kerakesed näriliste vereringesse ja purustasid need geenikoorma vabastamiseks täpselt suunatud ultrahelilöökidega. Geeniteraapial, ehk siis raviprotseduuril, mille käigus üritatakse sisestada patsiendi rakkudesse korrigeerivat DNAd aitamaks neil tõvega toime tulla, on üsna vastuoluline ajalugu. Viimaseks raskeks löögiks geeniteraapia maine pihta oli 18-aastase Jesse Gelsingeri geeniteraapia tekitatud ränga immuunreaktsiooni põhjustatud surm 1999. aastal. Ekspertide hinnangul ongi geeniteraapia suurimaks väljakutseks geenilaadungi õigesse kehapiirkonda toimetamise turvaline meetod. Üheks viisiks DNAd soovitud kohta toimetada on kasutada kahjutuid viiruseid, ent need ei suuda tungida kõikidesse rakkudesse. Kui näiteks kõhunäärme vajalikku piirkonda on viirustel üsna keeruline jõuda, siis veremullidesse peidetud geenilaadung jõuab sinna probleemideta, kinnitavad teadlased.