
Geeniteraapia ühte vormi RNA-interventsiooni (
RNAi) on juba jõutud nimetada kõige paljulubavamaks katsejärgus olevaks raviviisiks, ent ajakirjas
Nature tutvustatud uuringust ilmneb, et sellega kaasneb seni arvatust enam terviseriske,
vahendab New Scientist. Stanfordi ülikooli teadurid avastasid nimelt, et üks RNAi meetod võib põhjustada hiirtel surmaga lõppevaid makskahjustusi. Geeniteraapiaga üritatakse ravida haigusi asendades rakkudes asuvad vigased geenid tervetega. Paraku on aga ravigeenide efektiivset ravi tagava koguse toimetamine geenidesse üsna keeruline. Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud ka geeniteraapiate ohutus ning ühe negatiivse näitena on esile toodud juhtumit, kus
ränga immuunpuudulikkusega laste ravimisel tekkis kolmel juhul
leukeemia. RNAi puhul keeratakse aga geeniteraapia senised põhimõtted pea peale ning haigusnähte põhjustavad vigased geenid üritatakse lihtsalt "välja lülitada". Hetkel katsetatakse vabatahtlikel RNAi toimet mitmete haiguste ravimisel. Nüüd avastas teadur Mark Kay juhitav uurimisrühm, et katsed muuta RNAi-d senisest efektiivsemaks, kasutades selleks pikemaid, juuksenõela sarnaselt kokku kõverduvaid
RNA-komponente tootvaid viiruseid, võib olla eluohtlik tupiktee, sest sellised viirused tekitasid hiirtel laborikatsete käigus tõsiseid maksakahjustusi, põhjustades mõnel juhul ka surma. Ekspertide sõnul tuleb leid edasisi ravikatseid planeerides kindlasti arvesse võtta, ent RNAi suurt potentsiaali tervikuna see ei alanda.
<< Home