ESA saadab Marsile elujälgi otsiva robotuurija

Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased teatasid Londonis toimunud pressikonverentsil, et Marsile on kavas saata robotuurija ExoMars, mis otsib meie naaberplaneedilt jälgi kunagisest ja praegusest elust, teatab New Scientist. Praeguste plaanide kohaselt stardib ExoMarsi missioon 2011. aastal ning projekti eestvedajaks on Suurbritannia teadurid, kes loodavad sel viisil üle saada marsimaanduri Beagle 2 kadumise kibedatest mälestustest. ExoMars saab olema autonoomsem kui Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) marsikulgurid Spirit ja Opportunity. Spetsiaalsed kaamerad ning tarkvara aitavad kulguril kindlaks teha teaduslikku huvi pakkuvad kivimid ja muud objektid ning iseseisvalt nendeni liikuda. Seega ei pea ExoMars alati ootama käsklusi Marsist 22 valgusminuti kaugusel asuvalt Maalt. Robotuurija analüüsib Punase Planeedi kivimite ning pinnase koostist ja otsib sealt jälgi erinevatest elumärkidest, muuhulgas ka aminohapetest. Missiooni käigus uuritakse ka Marsi atmosfääri ja ilmastikku ning otsitakse tulevikus planeedile saabuvatele astronautidele potentsiaalselt ohtlikke ilmastikunähtusi. 2009. aastal saadab elujälgi otsiva kulguri Marsile ka NASA, ent kui Mars Science Laboratory nimeline robotuurija otsib elu vaid maapinnalt, siis ExoMars puurib sel eesmärgil ka kuni kahe meetri sügavusele maapinna sisse. ExoMars kavatsetakse üles lennutada Venemaa raketi Sojuz abil ning kogu missioon läheb esialgsete arvutuste kohaselt maksma umbes 600 miljonit eurot ehk ca 9,4 miljardit eesti krooni. Projekti maksumus võib siiski veelgi tõusta, sest võimalikuks peetakse "sama soojaga" Punase Planeedi orbiidile ka mitme aasta vältel sealset atmosfääri ja maapinda uuriva kosmoselaeva lähetamist. Sel juhul peaks kasutama juba raskekanderaketti Ariane-5 ning missiooni kogumaksumus kerkiks ligikaudu 175 miljoni euro ehk umbes 2,7 miljardi eesti krooni võrra. Kas see raha ollakse nõus välja laduma, selgub ilmselt juba 2007. aasta alguses.