Iidne neandertallase DNA paljastas suuri liigisiseseid geneetilisi erilaadsusi

Ajakirjas Current Biology tutvustatud uurimistöö raames õnnestus teadlastel eraldada 100.000 aasta eest elanud neandertallase hambast mitokondrilist DNAd, mille kõrvutamisest hilisemal ajal elanud sama inimliigi esindaja geneetiliste andmetega ilmnes, et varajased neandertallased olid geneetiliselt arvatust oluliselt erilaadsemad, kirjutab BBC. Prantsusmaa ja Belgia teadurite uuringust selgus, et inimese kauge sugulasliigi geneetiline eripära oli tänapäevase inimese 35.000 aasta eest Euroopasse saabudes populatsiooni kiire vähenemise tõttu juba oluliselt langenud. Neandertallased elasid Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas umbes 230.000-28.000 aasta eest. Tegemist oli hea küttimisoskuse ja jääaja perioodil elamiseks hästi kohandunud liigiga, kes suri ometi pärast Homo sapiens'i Euroopasse jõudmist kiiresti välja. Selle täpsed põhjused ei ole teada.