Munarakkude külmutamise meetodites toimus läbimurre

Munarakke külmutades bioloogilist kella peatada soovivatel naistel on nüüd peaaegu sama kõrge tõenäosus rasestuda kui nende sookaaslastel, kes kasutavad kunstliku viljastamise (IVF) protseduuri käigus värskeid munarakke, kirjutab New Scientist. Jaapani teaduri Masashige Kuwayama loodud Cryotopi nimeline munarakkude külmutamise meetod välistab praktiliselt täielikult jääkristallide moodustumise ning neist tingitud munaraku kahjustused. Uudse meetodi kasutamisel kiirkülmutatakse rakud väikeses lahusekoguses ning säilitatakse neid seejärel vedelas lämmastikus. Tavalise külmutamise-sulatamise käigus immutatakse munarakke kaitsvate kemikaalidega ning külmutatakse aeglaselt mitme tunni jooksul. Kuwayama külmutas enese loodud meetodi abil 111 munarakku, millest 94,5% olid pärast sulatamist viljastumisvõimelised. Kunstliku viljastamise käigus tekkis 29 embrüot, mis siirdati naiste organismi ja tulemuseks oli 12 rasedust. Seega oli õnnestumisprotsent 41,1%, mis jääb üsna 42,5% lähedale, mis on keskmine näitaja värskete munarakkude kasutamisel. Sündis 11 tervet last, kaasa arvatud üks paar kaksikuid, ning kaks rasedust lõppes nurisünnitusega. Viljakuseksperdid nimetavad Kuwayama saavutust suureks läbimurdeks, mis peaks munarakkude külmutamist ja nende kasutamist kunstlikul viljastamisel oluliselt populaarsemaks muutma.