Marsilendureid saaks kaitsta plasmamulliga

Washingtoni ülikooli uurijate arvates võiks tulevikus Marsile lendavaid inimesi pika lennu vältel ohtliku kosmilise kiirguse eest kaitsta plasmamulli abil, kirjutab New Scientist. Kui see idee osutub teostatavaks, tähendab see, et praegu astronautide kaitsmiseks kavandatavad paksud metallplaadid saaks asendada vaid paar grammi kaaluva plasmakilbiga. Osaliselt pärineb marsilendureid pika lennu ajal ohustav kiirgus Päikeselt, ent osa kiirgusest saab alguse ka Päikesesüsteemist väljas. Olenemata päritolust tõstab pikaaegne allumine kosmilisele kiirgusele inimesel oluliselt vähkkasvajate ja teiste raskete tõbede tekke tõenäosust. Kui Maa orbiidil asuvat kosmoselaeva või -jaama kaitseb Maa magnetväli, siis koduplaneedist kaugele eemale sattuvad astronaudid ei saa magnetväljaga paraku enam arvestada. Plasmakilbi uuringuid juhtiv John Slough märkis, et paksud metallplaadid kaitseksid küll inimesi kiirguse eest üsna edukalt, ent muudaksid samas kosmoselaeva sedavõrd raskeks, et see muudaks küsitavaks kogu marsireisi. Slough kinnitusel saaks probleemi lahendada vaid paari grammi kosmoselaeva kaitsvaks plasmaks muudetava vesinikuga. Seda võimaldav seadeldis tuleb alles projekteerida, ent selle tööpõhimõte on lihtne ja selge - vesinik lõhustatakse kõrgepinge abil prootoniteks ja elektronideks ning tekkinud plasma paisatakse kosmosesse ja see moodustab kosmoselaeva ümber kaitsva plasmamulli. Praeguse nägemuse kohaselt peaks sellise plasmapilve läbimõõt olema umbes 100 meetrit. Slough nägemuse kohaselt võiksid tuleviku kosmoselaevad kasutada plasmat edasiliikumiseks ning kord juba tõukejõu tekitamiseks kasutatud plasmat saaks "taaskasutada" kiirguskilbi loomiseks.