Sahara kõrb oli kunagi roheline ja asustatud

Viimase jääaja lõppedes oli Sahara kõrb täpselt sama veetu ja inimtühi kui praegu, ent kahe äärmise kuivuse perioodi vahele mahtus paar aastasadat suuri sademekoguseid ning lopsakat taimekasvu, kirjutab LiveScience. Umbes 12.000 aasta eest oli ainus elukõlbulik piirkond Sahara kõrbe lähistel Niiluse org. Kuna inimesi oli palju ning maad vähe, lahendati muistsed "kinnisvaravaidlused" ajakirja Science tänases numbris tutvustatava Cologne'i ülikooli teadurite uurimistöö kohaselt sageli veriselt, millest annavad märku arvukad vägivaldsele surmale viitavad jäljed antud ajajärgust pärit inimsäilmetel. Ent ligikaudu 10.500 aasta eest muutis ootamatu mussoonvihmade periood enamiku umbes 6 miljonil ruutkilomeetril laiuvast Sahara kõrbest elamiseks sobivaks. Inimesed ja loomad kasutasid väljakaevamistel leitud tõendite kohaselt soodsa olukorra koheselt ära ja võtsid savannilaadse keskkonnaga kõrbealad kiiresti kasutusele. Mussoonvihmad hakkasid jõudu kaotama umbes 7300-5500 aasta eest ning inimeste naasmine Niiluse orgu avas tee vaaraode valitsemisajale.