Elu Maal võis alguse saada arvatust oluliselt varem

Teadusajakirja Nature värskes numbris tutvustatud geokeemik Hiroshi Ohmoto töörühma uurimistööst ilmneb, et meie koduplaneedi atmosfäär võis olla elu tekkeks ja püsimiseks vajalikul määral hapnikuga rikastatud palju varem kui praegu arvatakse, kirjutab LiveScience. Praeguse üldtunnustatud arvamuse kohaselt rikastasid fotosünteetilised mikroobid Maa atmosfääri hapnikuga umbes 2,4 miljardi aasta eest ja enne seda leidus seal hapnikku vaid väheses koguses. Sellisele järeldusele on jõutud uurides iidsetes kivides sisalduvaid väävli isotoope, mida leidub enam kui 2,4 miljoni aasta vanustes kivimites palju rohkem kui hiljem tekkinud kivides. Teadlaste hinnangul said sellised suured isotoopide kogused tekkida vaid keemilistes reaktsioonides päikesevalguse ja väävlirikka vulkaanilise gaasi vahel ning olukorras, kus Maa atmosfääris ei olnud veel tekkinud planeedi pinda ultraviolettkiirguse eest kaitsvat osoonikihti. Kuna osoon kujutab enesest hapnikku vormi, näib see kinnitavat, et tol ajal atmosfääris hapnikku ei olnud. Ent nüüd avastas Ohmoto töörühm Austraaliast kivimeid, mille vanuseks hinnatakse 2,76-2,92 miljardit aastat ning milles leidub väävli isotoope samas koguses kui tänapäevastes kivimites. Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardi aasta eest ning teadurite leib võib seega tähendada, et hapniku tase planeedi atmosfääris võis olla kõrge arvatust oluliselt varem ning võis Maa esimeste miljardite aastate vältel suuresti kõikuda.