Äädikakärbeste geenimuutused annavad märku kliima kiirest soojenemisest

Kolmel erineval mandril elavate äädikakärbeste (Drosophila subobscura) populatsioonidel on samaaegselt ning vaid kahe aastakümnega tekkinud identsed geenimuutused, mille abil need putukad kohanevad kliima globaalse soojenemisega, teatab New Scientist. Avastuse teinud töörühma juht Raymond Huey Washingtoni ülikoolist märkis, et leid näitab, et kliima soojenemine jätab oma jälje liikide geenidele. Drosophila subobscura liiki kuuluvad kärbsed pärinevad Euroopast, ent levisid 1970ndate aastate lõpus ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikasse. Teadlaste 26 erinevast piirkonnast võetud DNA-proovid näitasid, et varem vaid ekvaatori lähistel elavatele populatsioonidele omased geneetilised muudatused on hakanud nüüd tekkima ka isenditel, kes elavad ekvaatorist kaugemal. Huey kinnitusel "migreeruvad" sellised geenimuudatused ekvaatorist põhja suunas kiirusega umbes 100 kilomeetrit 25 aasta jooksul ehk siis 400 kilomeetrit sajandis. Äädikakärbestel sünnib aastas keskmiselt 4-6 uut põlvkonda järglasi ja nemad suudavad selliste kliimamuudatustega kohaneda. Ent enamike liikide elutsükkel on oluliselt aeglasem ning nad ei ole võimelised nii kiiresti toimuva kliimasoojenemisega adapteeruma. USA teadurite uurimistööd tutvustab detailsemalt ajakirja Science viimane number.