Norralased võtavad kõige kergema käega haiguslehe

Norras moodustavad haiguspäevad seadusega ettenähtud tööajast kõige suurema osa Põh-jamaades, ulatudes 10,4%ni, teatab Eesti Päevaleht. Teisel kohal on Rootsi (9,1%), järgnevad Soome (6,1%), Taani (5%) ja Island (ainult 3,3%). Norra statistikaameti andmeil on aastas kõige rohkem haiguspäevi koduhoidjatel, kes on haiguse tõttu töölt ära koguni 16% tööajast. Rohkem kui kümnendik töö-ajast kulub haiguspäevadele ka liinibussi- ja trammijuhtidel, hooldustöötajail ja ehitajatel. Kõige vähem koguneb aastaga haiguspäevi meteoroloogidel, hambaarstidel, poliitikutel, metsandusinseneridel, uuringujuhtidel ja füüsikutel – ainult 2% tööajast. Eestis on haiguslehel igal aastal rohkem kui kümnendik töötajaid. Eelmise aastaga võrreldes suurenes haiguspäevade hulk 4 protsenti, 2004. aastal aga isegi kümnendiku võrra. Haigekassa aruande järgi on töövõimetuspäevade arvu kasvu toonud kaasa töötuse määra vähenemise tõttu kasvanud töötavate kindlustatute hulk ning muutused tööjõuturul. Muutuste põhjusteks võib pidada suuremat töötajate arvu, tööjõu väärtuse tõusu, vähenenud töötuse määra, stabiilsemat elu ja inimeste suuremat motiveeritust töövõimetushüvitisi välja võtta.