Uuring: ahvid ahvivad õppimiseks

Ajakirjas Public Library of Science tutvustatud Itaalia teadurite uurimistöös leidis kinnituse teooria, mille kohaselt ka alamad ahvid "ahvivad õppimiseks" ehk siis viivad oma käitumist sellise omalaadse sotsiaalse õppetegevuse käigus vanemate liigikaaslaste käitumisega kooskõlla, kirjutab New Scientist. Kui seni arvati, et taoliseks jäljendamise teel õppimiseks on võimelised vaid inimahvid ja inimene ise, siis Parma ülikooli teaduri Pier Ferrari juhtimisel töötanud uurimisrühma uuringu raames registreeriti samasugust õpikäitumist ka äsjasündinud reesusmakaakidel (Macaca mulatta), kes hakkasid teadureid jäljendama juba kolme päeva vanuselt. Näoilmete imiteerimise periood kestis reesusmakaakidel kaks nädalat. Inimbeebide võime keelenäitamist ning suuavamist jäljendada on üldteada. Selline imitatsiooniperiood jätkub inimlastel kuni kolm kuud ning pisikestel shimpansidel kaks kuud. Kuna vastsündinud ei saa näha omaenese nägu, vajavad nad näoväljenduse viiside õppimiseks vanemate abi. Inimbeebil hakkavad oma ema liigutusi jäljendades tööle teatud tüüpi, nõndanimetatud peegelneuronid. Kuna sama tüüpi neuronid aktiveeruvad jäljendamise käigus ka beebieas reesusmakaakidel, näitab see, et inimesel ja ahvidel vastutavad selle omaduse eest samad ajuprotsessid, mis tekkisid ilmselt ajal, mil inimese ja reesusmakaakide evolutsiooniline rada ei olnud veel lahknenud.